Menu Content/Inhalt
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

DOKUMENT: Balti luterlike piiskoppide kohtumise pöördumine
Autor: Balti luterlikud piiskopid   
kolmapäev, 04 november 2009

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Läti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Leedu Evangeelse Luterliku kiriku juhid kohtusid Tallinnas 03.–04. novembril 2009, et tugevdada Balti riikide luterlike kirikute ühtsuse pikaajalist kogemust ja palvetada kristlaste osaduse eest kõikjal maailmas, samas mõistes, et meie ajal on sidemed kristlike kogukondade vahel pandud mitmel pool proovile. Piiskopid kõnelesid samuti ülesannetest ja vastutusest, mis seisavad nende kirikute ees, otsides paremaid võimalusi koostööks tulevikus. Kristlik usk tähendab elamist Kristusega ja üksteise teenimist.

Iseäranis praegusel ajal, mil paljud inimesed on kaotanud nii seesmise rahu kui välised pidepunktid meid tabanud majandusraskuste tõttu, kutsume oma kaasmaalasi üles väärtustama meie kristlikku pärandit ja ammutama vaimulikku rikkust, mis on ilmutatud Pühakirjas ja mida pakutakse kõigile, kes Tema poole pöörduvad ja Temasse usuvad. Käesolev kriis maailma majanduses on pikaajalise ebaõnnestumise vili, et me pole suutnud toimida nende põhimõtete kohaselt, mille Jumal on loomises seadnud. Moodsa ühiskonna tarbijamentaliteet ja individualism võtavad oma osa. Probleemi lahendamine ainult majanduse parandamisega tähendaks sama vea kordamist. Esmalt peab saabuma vaimulik uuenemine, uus arusaamine õiguste ja kohustuste tasakaalust, osadus, empaatia, solidaarsus ja vastastikune toetamine. Me usume, et kõige veenvam sisemine motivatsioon muutustele tuleneb kohtumisest elava Kristusega. Jeesus Kristus ütles: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!” (Mt 28,19–20)

Kristlik kogudus ühiskonna osana on haaratud kõigisse diskussioonidesse, mis on seotud looduse ja inimkeskkonnaga nii kohalikul kui ülemaailmsel tasandil. Meie Läänemere kaitsmine riikide hoolimatuse ja korporatiivse ekspluateerimise eest on üks kriitilisemaid näiteid sellest valdkonnast. Meie kirikud kui Jumala Sõna ümber koondunud kogukonnad ja kristliku eetose alalhoidjad peavad juhtima tähelepanu kaasaja probleemide vaimulikele põhjustele. Kirikud ei tohi unustada, et kõige olulisem Jumala poolt neile usaldatud tööriist on Tema Sõna – käsk ja evangeelium – ja ligimese teenimine armastuses.

Me kutsume valitsusi üles selgemini nägema inimelu vaimulikku mõõdet ning riigi, omavalitsuste, koolide ja kiriku positiivse koostöö häid vilju. Kristlike põhimõtete õpetamine ja rakendamine toetab nii perekonda kui kogukonda. Ühiskonna väärtuste hulka kuuluv südametunnistuse- ja sõnavabadus määratlevad religioosse elu mitte ainult privaatse, vaid ka avaliku sotsiaalse õigusena, mida tuleb soodustada ja edendada. Religiooniõpetus ja kristlik kasvatus on selle õiguse lahutamatu osa.

Käesoleval ajal on kirikute ühine tunnistus äärmiselt oluline, mistõttu avaldame muret arengute üle, mis nõrgestavad kristlaste osadust ja põhjustavad lõhesid kirikutes ja kirikute vahel. Luterliku Maailmaliidu mõne liikmeskiriku hiljutised otsused kiita heaks samasooliste paaride kiriklik laulatamine ja sellise kooselu võrdsustamine abieluga või ordineerida vaimuliku või piiskopi ametisse homoseksuaale, kes ei ela tsölibaadis, kehastavad neid arenguid, mis lõhuvad kristlaste osadust. Me kinnitame, et abielu on kooselu mehe ja naise vahel ning homoseksuaalse sättumuse praktiseerimine on ühtesobimatu Kristuse järgimisega. Me usume, et neid suundumusi järgides eralduvad kirikud apostlikust õpetusest inimese seksuaalsuse ja abielu kohta. Me näeme, et sellised otsused ja tegevused ohustavad luterlikku osaduskonda ja oikumeenilist koostööd, kuna need viivad välja olukorrani, kus luterlikud kirikud, olles Luterliku Maailmaliidu liikmed, ei saa enam üksteise kiriklikke ameteid täielikult tunnustada, koostööd teha ning üheskoos Sõna kuulutamises ja sakramentide pühitsemises osaleda.

Kutsume oma luterlikke õdesid ja vendi ühtsusele ning koostööle Pühakirja alusel ja järgides luterlikke usutunnistusi. Kaasaja väljakutsed nõuavad kindlat seisukohavõttu, mis toetub ajatutele tõdedele ja väärtustele. Kirikute ühine arusaam evangeeliumist on varandus, mille kadumist me ei saa lubada ning see tuleb anda edasi nii praegusele kui ka tulevastele põlvkondadele. Meie ülesanne on olla ustavad selles, mille osaliseks oleme Jumala armust saanud ning teenida ligimest nõnda, et me kõik jõuaksime usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse (Ef 4,13).

 

Peapiiskop Andres Põder, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Peapiiskop emeritus Kuno Pajula, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Piiskop Einar Soone, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Piiskop Mindaugas Sabutis, Leedu Evangeelne Luterlik Kirik

Riia peapiiskop Janis Vanags, Läti Evangeelne Luterlik Kirik

Daugavpilsi piiskop Einars Alpe, Läti Evangeelne Luterlik Kirik

Liepaja piiskop Pavils Bruvers, Läti Evangeelne Luterlik Kirik.

 

Allikas: EELK kodulehekülg (www.eelk.ee)

 

 
< Eelmine   Järgmine >