Kristus Psalmides: Kristus, kõigeväeline Looja (Ps 104) |
Autor: Antti Laato | |
reede, 30 jaanuar 2015 | |
Kirjutaja tsiteerib ridamisi Vana Testamendi tekste, näidates, et Jumala Poeg on kõrgem inglitest. Inglid on teenijad vaimud, kelle ülesanne on eelkõige kanda hoolt nende eest, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse kui Jumala Pojasse. Kirja kirjutaja märgib, et Jumala Poeg ei saa olla ingel ning ükski ingel ei või asuda Jumala Poja kohale. Jumala Poeg tahab päästa inimesed ja teha nad Aabrahami lasteks (Hb 2:14–18): “Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle – see tähendab kuradi –, ja vabastaks need, kes surma kartes olid kogu eluaja orjapõlves. Sest ega ta ometi hoolitse inglite eest, vaid ta hoolitseb Aabrahami soo eest! Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.” Teisalt räägib psalm Jeesuse meelevallast viia maa peal ellu oma päästeplaan. Ristimis- ja misjonikäsus ütleb Jeesus, et Temal on kogu meelevald taevas ja maa peal. Tema juhitud misjonitöö ulatub kogu maailma. Psalm viitab Jeesuse loodud vaimulikule elule maailmas (Ps 104:27–30): “Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head. Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu. Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.” Tegemist pole mitte materiaalse leivaga, vaid tõelise elu leivaga, mida süües kristlane elab igavesti (Jh 6:35): “Jeesus ütles neile: “Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.”” Psalmi sõnakasutus on taustaks ka Jeesuse võrdumile sinepiseemnest (Mk 4:30–32): “Ja Jeesus ütles: “Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga teda kujutaksime? Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem kõigist seemneist maa peal. Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus.”” Psalmis kirjeldatakse Jumala õnnistust, mis katab kogu loodut. Salm 12 räägib lindudest, kes saavad siristada puuokste vahel veeoja ääres: “Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.” Luther võttis oma katekismusesse söögipalve Psalmidest 104 ja 145. Meie Isa palves palutakse “igapäevast (epiousion) leiba”. Kreeka sõna epiousion on keeruline tõlkida ning selle tähenduseks on peetud “igapäevast” või “homset” leiba. Kirikuisa Hieronymus kirjutab Mattuse evangeeliumi kommentaaris, et ta on leidnud heebreakeelsest evangeeliumist tõlkevaste mahar, mis tähendab “homse päeva” leiba. Hieronymuse järgi on tegemist üleloomuliku leivaga, mida kristlased saavad süüa ükskord Jumala juures taevas, aga siin, armu ajal, saavad nad sellest juba osa armulauas. Psalm õpetab kristlasi lootma kindlalt Jumala abile ja paluma Temalt vaimulikke ja ajalikke ande. Jumal on rikas andja ja vastab hea meelega enda omade palvetele.
Antti Laato raamatust “Kristus Psalmeissa” (Perussanoma, 2011) tõlkinud Illimar Toomet. Avaldatakse autori ja kirjastuse loal. Perussanoma Oy, Helsingintie 10, 02700 Kauniainen, Suomi – Finland |
< Eelmine | Järgmine > |
---|