Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

MEEDIAST: Kursihoidja või kursimuutja Urmas Viilma
Autor: toimetus   
neljapäev, 27 november 2014

26Sample Image. novembril valis EELK kiriku­kogu uueks pea­piiskopiks õp Urmas Viilma (41). Meedias on teda nimetatud konser­vatiiviks. Kas see on nii ja kas kirik liigub endiselt Moskva ja Uganda kursil? Esitame väikese valiku meedias ilmunud Urmas Viilma seisu­kohtadest.

Kristuse kirikust

Kiriku ülesanne on kuulutada evangeeliumi ning jagada sakramentide kaudu Jumala armu, ilma milleta ei saa keegi pärida igavest elu. Kui kirik enam ei juhi inimesi Kristuse juurde, pole ta enam Kristuse kirik, kes täidab Kristuse tahet. Lõpetuseks, vastates eespool esitatud küsimusele, millist kirikut me tahame, tuleb esmalt anda vastus küsimustele, millist kirikut tahab Kristus. Eesti Kirik, 19.11.2014

 

Hinnang EELK olukorrale

Vaadates EELK statistikat, mida kogudustest igal aastal kogume, karjuvad tõsi­asjad meile ise näkku: demograafilised muutused maa­piir­kondades, mis on viinud ristimiste-leeritamiste arvud miinimumini; vaimulike ja töö­tegijate palga­raha nappus ning sellest tulenev killustatus koguduse­töö ja selle kõrvalt tehtava leiva­töö vahel; ajaloolise pärandina kaelas rippuvad lagunevad püha­kojad, mis neelavad need vähesedki annetused, mida võiks suunata vaimulikuks tööks, jne. Sellele enese­analüüsile lisandub juba 20 aastat ametlikult sallitud ja toetatud usulise harimatuse produtseerimine üld­haridus­koolides koos okupatsiooni­ajast pärit tendentsliku ajaloo­käsitluse toetamisega. See ongi lühi­analüüs. Riigi (haridus)­poliitikat me ei muuda, järelikult peame keskenduma pea­rõhuga oma kogudustes tehtavale tööle ja vaimulike toetamisele nii vaimulikus kui ainelises mõttes. Meie Kirik, 09.05.2013

Pilt, mis avaneb kiriku liikmes­konnast Eestis, on ausam kunstlikult kõrge liikmes­konnaga kirikute kuvandist Põhjamaades ja Kesk-Euroopas. Ma pole teinud arvutusi, kuid tundub, et annetaja­liikmete suht­arvult osaleb meil püha­päevastel teenistustel liikmeid rohkem kui eel­nimetatud maades. Langus liikmete hulgas arenenud, kõrge elatus- ja solidaarsus­tasemega riikides on veelgi hirmutav kui meil. Liikmete vähenemise põhjus ei seisne sugugi alati selles, mida kirik jätab tegemata. Arvestama peab ka sellega, millise jõu ja survega töötab kiriku tegevusele vastu ultra­liberaalsusse kalduv maailm. Arenenud, rikaste ning kõrge sallivus­indeksiga Euroopa kirikute liikmes­konna langus näitab ilmekalt, et läve­paku madalaks lihvimine on mõjunud vastu­pidiselt ootusele – olematu läve­pakk ei hoia inimesi enam ka kirikus sees. Loomulikult on kurb, kui inimesed Jumalale selja keeravad ja kirikust lahkuvad, kuid meie asi on teha seda, milleks meid on kutsutud ja seatud seni, kuni veel kaks või kolm on alles jäänud. Meie ülesanne on jätkata Jumala Sõna külvamise tööd, kuulutada evangeeliumi, jagada sakramente, teha diakoonia- ja misjonitööd. Kirik ja Teoloogia, 10.10.2014

 

Reformidest ja kursi hoidmisest

Hetkel julgen kinnitada, et EELK on suutnud hoida oma Euroopa kontekstis keskmisest konser­vatiivsemat hoiakut päris edukalt. Samas ei ole tänane kirik oma liikmes­konna ja isegi vaimulik­konnaga enam see, milline oli seesama kirik veel 20 või isegi 10 aastat tagasi. Igaühel tundub olevat õigus kuulutada oma „tõde“, mis paha­tihti eristub sellest, mida kirik aasta­tuhandeid on kuulutanud. Sellises kiires muutuste­tulvas tulebki vahel hoida lihtsalt kurssi. Samas tunnen ise, et EELK vajab omamoodi „restarti“. Kahjuks ei ole mul siiski välja pakkuda kiireid lahendusi. Meie Kirik, 09.05.2013

Millised saavad olema muutused, sõltub paljuski sellest, kes saavad olema uue pea­piiskopi mees­konnas. See usaldus, mille ma täna kiriku­kogult sain, on paljuski suur usaldus ette. Kui Jumal annab tervist, elu­päevi ja tarkust, siis tuleb mul sellel ameti­kohal kirikut juhtida paar­kümmend aastat. See tähendab ka seda, et aega muudatusteks on rohkelt. Õhtuleht, 27.11.2014

 

Oikumeenilistest suhetest

Hindan ülimalt kõrgelt Eesti Kirikute Nõukogu tegevust ühis­konnas kristlaste ühise hääle ja sõnumi kujundamisel ning oikumeenilise ühisosa leidmisel. Usun, et just tänu EKN-ile on suhted erinevate kirikute vahel Eestis vennalikud ning kristlaste sõnum ühis­konnas ühtne. Arvan, et EELK EKN-i juhtiv­kirikuna on sellele palju kaasa aidanud. Rahvus­vahelisel tasandil pean oluliseks suhete hoidmise ja aktiivse kaasa­töötamise jätkamist kõigis senistes organisatsioonides ja osadus­kondades. Tihedad kontaktid partner­kirikutega Saksamaal, Põhja- ja Balti­maades peavad jätkuma ees­märgiga hoida elus ajaloolisi sidemeid ning osaleda piir­konna­üleses oikumeenias. Samal ajal tuleb vältida kaasa­jooksmist trendidega, mis kisuvad kiriku ära piibellikult traditsiooniliselt aluselt. Kirik ja Teoloogia, 10.10.2014

Eesti Kirikute Nõukogu on oma seisukohti väljendanud alati ühtsena. Eesti kristlased istuvad – kui üldse mingi­sugust rinde­joont luua – samas ruumis, hingavad sama õhku ja mõtlevad üsna sarnases suunas. See on ääretult oluline, kui arvestada seda, kui väike on aktiivsete kristlaste osa ühis­konnas. (Postimees Pluss, 27.11.2014)

 

EELK usulis-kiriklikust ühtsusest

Mind rõõmustab erinevate vagadus­laadide rikkus meie kiriku vaimulike ja liikmete hulgas. Kurvaks teeb see, et see mõtte­viiside ja praktikate paljusus paistab aeg-ajalt mõranenud või lausa killunenud peeglina. Usun (võib-olla naiivselt), et kiriku ühtsust on võimalik hoida, kui me hoiame kinni oma kiriku õpetusest ning piibellikest põhi­väärtustest, kuid tunnustame ja sallime erinevusi praktilises usuelus. Kirik ja Teoloogia, 10.10.2014

 

Teoloogidest ja teoloogilisest debatist

Julgustan teoloogilist arutelu ja arvamus­avaldusi, kuid see ei peaks toimuma publiku ees, kes seda arutelu ei mõista. Ei saa eeldada, et põlv­kond, mis on ise­seisvuse taastanud riigis üles kasvanud ilma igasuguse usulise hariduse ja vastavate teadmisteta, suudaks mõista teoloogide oma­vahelisi verbaalseid lahinguid avalikus meedias. Pigem maalib see karika­tuurse pildi kirikust kui kuning­riigist, mis on oma­vahelises riius. Jeesuse sõnul ei saa selline kuning­riik jääda püsima (Mk 3:24). Kirik ja Teoloogia, 10.10.2014

Kiriku teenistuses olev teoloog (sh vaimulik) peab oma seisu­kohad mahutama kiriku ametliku õpetuse raamidesse seni, kuni vastavad otsustus­kogud pole otsustanud õpetust ja selle aluseid muuta. Seda muutust võib taotleda teoloogilise diskussiooni ja vaidluste kaudu vaimulike konverentsidel, piiskoplikus nõukogus ja kiriku­kogus. Seni, kuni erinevad teoloogilised arusaamad ja vagadus­laadid ei lõhu kirikut, on tegemist tervitatava erinevusega. Samas, kui keegi kiriku õpetusele vastukäivalt õpetab ja seda kaasaja trendidele vastavalt moonutab, peab ilmselt ühel hetkel valima, kas säilitada oma staatus selle kiriku vaimulikuna või jätkata teoloogina, keda kantslisse enam ei lubata. Kirik ja Teoloogia, 10.10.2014

 

Naiskirikuõpetajate ordineerimisest

Naisvaimulikud on meie kirikus töötanud aastast 1967 ja nad jäävad meie kirikusse tööle endiselt. Milline saab olema konkreetne ametisse seadmise poliitika, ei oska täna öelda. Selge on see, et isegi kui mul puudub isiklik veendumus või kindlus naiste ordinatsiooni küsimuses, siis usaldan ma siin kirikut, kelle töö­riistaks ka pea­piiskop on. Ehk kui otsus on tehtud 1967. aastal ja seda pole üle vaadatud, siis pole minul mingeid õigusi seada neid otsuseid kahtluse alla või muuta. (Postimees Pluss, 27.11.2014)

 

Homosuhete heakskiitmisest

Patukahetsus ja meeleparandus on tee, mis hoiab kõik eksinud Jumalaga osaduses. Kutse pihile ja meele­parandusele kõlab igal jumala­teenistusel kõigis kirikutes. Jumala­teenistuste vahelisel ajal saab pihtida vaimulikule, kes on selleks kutsutud ja seatud. See, et osa kirikuid Skandinaavias või Ameerikas on juba homo­seksuaalset paari­suhet asumas tunnistama võrdsena abielule, või et need­samad kirikud seavad vaimulikku ametisse ka avalikult partner­suhetes elavaid homo­seksuaalseid isikuid, ei ole täna argument EELK-le. Samal tasandil on meile hoopis tugevamaks argumendiks see, et Läti ja Leedu kirikud nagu ka kõik Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvad kirikud, jagavad EELK-ga ühist seisu­kohta! Eesti Kirik/Delfi, 24.08.2009

Täna pole EELKs homo­seksuaalsel vaimulikul, kes seda praktiseerib, vaimulikuna tööd. Tõlgendame piiblit selgelt nii, et homo­seksuaalne praktika on patt. (Postimees Pluss, 27.11.2014)

 

Demokraatiast ja kooseluseadusest

Maailmavaatelist või poliitilist eri­meelsust ei nimetata viha külvamiseks või sallimatuseks, vaid pluralismiks ja sõna­vabaduseks. Nõnda ei ole seisu­koha­võtud kooselu­seaduse vastu viha­kõne vähemuste vastu, vaid esmalt reaktsioon parlamendis rahvast esindavate saadikute eba­korrektse käitumise vastu. Paljud Eesti inimesed tunnevad, et nad on oma senist maailma­pilti, veendumusi ja õigus­ruumi kaitstes muutunud nähtamatuks – neid ei kuulata ega nähta enam ning kõigele lisaks suletakse viha külvajateks sildistamise läbi nende suu. Meedia on samuti valinud selgelt ühe poole ja ei toeta täna enam sõna­vabaduse realiseerimist nende poolt, kes soovivad arutelusse tuua tasakaalu. Teise arvamuse omajaid ei lubata enam areenile. [---] Viimasel ajal oleme näinud Venemaa ignorantset käitumist suhetes meie võimu­esindajatega Eesti piirilt röövitud kaitse­politseiniku küsimuses. Me ei mõista sellist ignorantsi ja küünilisust, ometi on see Putini Venemaa tänane nägu ja me mõistame selle hukka kui eba­demokraatliku anomaalia. Täna käituvad omaenda rahvaga sama ignorantselt meie parlamendi­saadikud kooselu­seadust kiiruga läbi surudes ja oma võimu­positsiooni kuri­tarvitades. Jõud võidab! Postimees, 22.09.2014

 

Vabamüürlusest

Olen kuulunud Eesti Vabamüürlaste Seltsi liikmete hulka, mistõttu tunnen nende järgitavaid põhi­mõtteid ning oman ka ülevaadet ja isiklikku kogemust vaba­müürlaste rituaalidest. 2011. aastal sellest organisat­sioonist lahkudes keerasin enese jaoks ette uue lehe­külje ega pidanud enam vajalikuks selle teemaga ennast siduda. Nüüd sellele ajale distantsilt tagasi vaadates ja kogu viimastel kuudel toimunut hinnates leian, et tegin ainu­õige otsuse. Meie Kirik, 09.05.2013

Täna ei ole administratiivselt keelatud vaba­müürlastel kuuluda vaimulike hulka. Mina isiklikult ei näinud selle enam võimaliku olevat. Vaba­müürlus toetab iga mehe püüdlusi oma isikliku usu ja valguse juurde liikumisel. Nõnda aitab see kindlasti kaasa meeste sisemisele kasvamisele ja paremaks saamisele. Valgus, mida otsitakse, võib olla kristlik Jumal, kuid ei pruugi. Mulle isiklikult ei sobinud selline mitme­tähenduslikkus. Piibel õpetab, et maailma Valgus on ainult Kristus. Eesti Ekspress, 2013/2014

 

Jõulusoov

Minu jõulusoov on teadvustada, et Eesti on olnud 800 aastat kristlik maa, ning et me ei häbeneks oma usku ja juuri. Eesti Ekspress, 2013/2014

 

Fotol: peapiiskop electus Urmas Viilma, 26.11.2014 (V. Vihuri foto)

 
< Eelmine   Järgmine >