Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

JUHTKIRI: Tõsine luterlane Harald Põld 140
Autor: Veiko Vihuri   
kolmapäev, 12 november 2014

EeSample Imageloleval püha­päeval, 16. novembril, on Eesti luterliku vaimuliku, teoloogi ja piibli­tõlkija Harald Wilhelm Põllu (1874–1939) 140. sünni­aasta­päev. Veebi­ajakiri Meie Kirik tähistab seda täht­päeva mõnede asja­kohaste artiklite avaldamisega.

20. sajandi välja­paistvatest Eesti teoloogidest kõneldes nimetatakse enamasti Uku Masingut ja Elmar Salumaad. Nende mõtte­lennule ja kirjanduslikule pärandile on raske midagi vastu panna. Kuid kui Eesti luterluse uuemas ajaloos on keegi olnud luterlik teoloog selle sõna kõige sisulisemas ja tõsisemas mõttes, siis on see kahtlemata Harald Põld.

Dr Arne Hiob, kes on ilmselt praegustest Eesti teoloogidest kõige enam Harald Põllu teoloogiliste kirjutistega tegelenud, paigutab peatselt Meie Kirikus ilmuvas pikemas artiklis Põllu „meie ajaloo veendunumate luterlaste hulka“. Hiobi hinnangul on Põld „tabanud ja esitanud eestlastest vahest kõige paremini luterluse kvintessentsi, usulist iva ehk religioosset tuuma, mis on XVI sajandi reformatsioonist peale leidnud uuendavat vastukaja kogu maailmas.“ Tema 1936. aastal ilmunud raamatut „Luterluse alustest ja tunnustest“ võib aga Hiobi arvates pidada parimaks eestikeelseks originaal­teoseks, mis kirjeldab luterlust sisuliselt ja spirituaalselt.

Harald Põld astus omal ajal ägedalt välja liberaalse teoloogia ja selle esindajate püüete vastu kristlikku õpetust ümber kirjutada moodsatest arusaamadest lähtudes. (Tollaste võitluste kohta võib lähemalt lugeda Priit Rohtmetsa väite­kirjast „Teoloogilised voolud Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus aastatel 1917–1934“.) Vaevalt istunuks ta käed rüpes täna­päevalgi, nähes kultuur­protestantismi ja liberaalse teoloogilise hoiaku jätkuvat domineerimist Eesti luterluses.

Väljaande Meie Kirik tänased tegijad peavad Harald Põllule tänulikud olema, kuna tema asutatud ajaleht Meie Kirik (ilmus 1920–1931) andis indu ja laenas nime siinsele veebi­lehele, mis hakkas ilmuma aastal 2007. Ühe meieni jõudnud arvamuse kohaselt poleks Harald Põld kui tõsi­luterlik teoloog veebi­ajakirja Meie Kirik praeguseid tegijaid oma jüngriteks lugenud. Võib-olla. Kuid vahest soostunuks ta siiski torisedes avaldama siinses portaalikeses mõne kirjatöö.

Kuigi tõsiluterlasena suhtus Harald Põld oma ajastu tõeks­pidamiste taustal katoliiklusse väga kriitiliselt (ega olnud vaimustatud ka oikumeenilisest liikumisest, mis tõmbas eriti liberaalseid teolooge), avaldas tollane Eesti katoliku piiskop Eduard Profittlich tema kohta hea­soovlikku arvamust: „See, mida meie eravii­sil oleme härra praost H. Põllu kohta kuulnud, näitab meile teda kui usklikku, kristlikult jumala­kartlikku meest, hea­tahtliku ja õrna­tundelise südamega. Nõnda ei saa meie siin oletada, nagu kõneleks temas mingi usundlik vaen“ (osundatud Arne Hiobi peatselt ilmuvast artiklist).

Kui Põllu pärandist midagi aktuaalse ja igi­haljana esile tõsta, siis kindlasti tema tahet olla ustav Pühakirjale ja õigele kristlikule õpetusele. Võib ehk tunduda üllatavana, kuid Põld ei lükanud tagasi Traditsiooni tähtsust Pühakirja õigel seletamisel ja mõistmisel: „Usu mõõt on aga meile antud risti­­koguduse usu­­tunnistustes ja meie Katekismuses, mille on koostanud Piiblit põhjani tundvad usu­­mehed, keda igatahes võib paremini usaldada kui praeguse aja usu­­teadlasi.“

Igal juhul kõnetab Põllu teoloogiline pärand ka täna­päeva teolooge ja kristlasi, kes siira südamega otsivad usu­asjades tõde ja selgust.

 

Vaata lisaks:

Harald Põllu artiklid veebilehes Meie Kirik

Priit Rohtmets: Meie Kiriku seisukord ja seisukoht  

 
< Eelmine   Järgmine >