Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Kristus Psalmides: Kristus-kuningast voolavad elava vee jõed (Ps 87)
Autor: Antti Laato   
laupäev, 04 oktoober 2014

Psalmi 2 kommentaaris nägSample Imageime, et see viitab Jeesuse üles­tõusmisele. Psalm 110 räägib oma­korda Jeesuse taeva­minemisest. Mõlemas psalmis räägitakse kuninga sündimisest, mis on pilt üles­tõusmisest ja taeva­minemisest. Sama pilti sündimisest kasutatakse Psalmis 87. Jeesus murrab läbi surma väravatest ja istub Jumala paremale käele taevases Jeruusalemmas (Ps 87:4–6): “Vaata, Vilistimaa ja Tüüros koos Etioopiaga – need on seal sündinud.” Aga Siionist öeldakse: Mees mehelt on nad seal sündinud, ja tema, Kõigekõrgem, asutab seda. Issand loeb ära, kui ta rahvast kirjutab raamatusse: “See on seal [Siionis] sündinud.””

Kristlane tõlgendab Siionit taevase Jeruusalemmana, mis on juba praegu Jumala juures valmis maa peale laskuma. (Ps 87:1–3; vrd Gl 4:26; Ilm 21–22): “Tema alus­müür on pühadel mägedel – Issand armastab Siioni väravaid rohkem kui kõiki Jaakobi hooneid. Auväärseid asju räägitakse sinu sees, sa Jumala linn.” Kristlik kogudus koguneb taevase Siioni mäe juurde iga­nädalasel jumala­teenistusel (Hb 12:22–24): “Vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde, esik­poegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtu­mõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde, ja uue lepingu vahe­mehe Jeesuse juurde, ja piserdamis­vere juurde, mis kõneleb paremini Aabeli verest.”

Psalm lõpeb rõõmsa tunnistusega (Ps 87:7): “Ja lauldes ning ring­tantsu tantsides hõisatakse: “Kõik mu allikad on sinus!”” Vanas Testamendis seostatakse voolavat vett uuendatud Jeruusalemmaga. Hesekieli raamatu peatükkides 40–48 räägitakse Jeruusalemma imelisest tulevikust. Jeruusalemmast lähtuvad elava vee jõed ja voolavad Surnu­merre, muutes selle kala­rikkaks (Hs 47:8–12): “Ja ta ütles mulle: “Need veed voolavad ida­poolsetele aladele, jooksevad alla lagendikule ja jõuavad merre; nende merre jõudes paraneb seal vesi. Ja kõik elavad hinged, kes liiguvad seal, kuhu need jõed iganes tulevad, virguvad ellu ja seal on väga palju kalu; sest kui need veed jõuavad sinna ja vesi paraneb, siis virguvad kõik ellu seal, kuhu see jõgi tuleb. Ja kala­mehed seisavad selle ääres: Een-Gedist kuni Een-Eglaimini on see võrkude kuivatus­paigaks; seal on iga­sugu kalu, nagu suure mere kalu, väga palju. Selle soised kohad ja mülkad aga ei parane: need jäävad soolaseks. Ja jõe ääres, selle kaldal siin- ja seal­pool kasvab kõik­sugu vilja­puid; nende lehed ei närtsi ja nende vili ei lõpe: nad kannavad igas kuus uudse­vilja, sest vesi nende jaoks voolab pühamust; nende vili on toiduks ja nende lehed terviseks.””

Samasugune kirjeldus Jeruusalemmast lähtuvast elava vee jõest on Sakarja raamatu viimases peatükis (Sk 14:6–9): “Ja sel päeval ei ole valgust, on külm ja pakane. Aga on üks päev, see on Issanda teada, kui pole päeva ega ööd, vaid valgus on ka õhtu­ajal. Ja sel päeval voolavad Jeruusalemmast välja elavad veed: neist pooled Ida­mere poole ja pooled Lääne­mere poole; see sünnib suvel ja talvel. Ja Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus.”

Jeesus räägib elava vee ojadest, mis voolavad Temasse uskujate südametest (Jh 7:37–39): “Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.” Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.” Jeesusesse uskuja saab Püha Vaimu, mis muudab inimese südame Tema templiks. Templist voolavad välja elava vee jõed, ulatudes kristlase ligimesteni. Kristlane tunnistab neile ning kannab edasi Jeesuse rõõmu­sõnumit.

Jeesus rääkis Samaaria naisega elavast veest ja õpetas talle, et elu­allikas on Jeesus ise (Jh 4:10–15): “Jeesus vastas: “Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.” Naine ütles talle: “Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle “elava vee”? Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?” Jeesus kostis: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” Naine ütles talle: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!””

Kristlane võib Psalmi 87 lugedes meenutada Jeesuse õpetust Püha Vaimu elava vee jõgedest, mis voolavad taevast Jeesuse juurest ning elavdavad kristlase vaimulikku elu. Elava vee jõgi rajaneb kristlikule ristimisele, milles kristlane puhastatakse patust ning talle kingitakse Püha Vaim.

 

Antti Laato raamatust “Kristus Psalmeissa” (Perussanoma, 2011) tõlkinud Illimar Toomet.

Avaldatakse autori ja kirjastuse loal.

Perussanoma Oy, Helsingintie 10, 02700 Kauniainen, Suomi – Finland

http://www.perussanoma.fi


 
< Eelmine   Järgmine >