Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Neitsi Maarja uinumise pühaks
Autor: püha piiskop Joann   
neljapäev, 14 august 2014

 

Active Image

Apostliaegadest kuni meie päevini annavad kõik, kes Kristust tõeliselt armastavad, au sellele, kes Ta sünnitas, üles kasvatas ja Teda lapse­põlves hoidis ning kaitses. Kui Jumal Isa ta välja valis, Püha Vaim tema peale maha tuli, Jumal Poeg aga tema sisse elama asus ja talle oma lapse­põlves kuuletus ning ka ristil rippudes ta vastu hoolitsust ilmutas, kas siis ei pea tema ees kummardama igaüks, kes tunnistab Püha Kolmainsust? [---]

Ent oma maise elu ajal vältis Neitsi Maarja talle kui Issanda Emale kuuluvaid au­avaldusi. Ta eelistas veeta oma elu vaikuses ja valmistuda igavesse ellu minekuks. Oma maise elu viimse hetkeni hoolitses ta selle eest, et saada oma Poja Kuningriigi vääriliseks, ning palvetas enne surma, et Poeg säästaks tema hinge kurjadest vaimudest, keda inim­hinged kohtavad oma teel taevasse ning kes üritavad neid oma valdusesse saada, et viia eneste juurde põrgusse. Issand täitis oma Ema palve ja tuli tema surma­tunnil ise koos hulga inglitega taevast alla tema hinge vastu võtma.

Aga kuna Jumalaema oli palvetanud ka selle eest, et ta saaks hüvasti jätta apostlitega, siis kogus Issand tema suri­voodi juurde kokku kõik oma jüngrid peale Toomase. Nähtamatu jõud kandis nad tol päeval igast ilma otsast, kus nad kuulutamas olid, Jeruusalemma kokku, et nad viibiksid tema õndsa ülemineku juures igavesse ellu.

Pühade laulude saatel sängitasid apostlid Jumalaema kõige­puhtama ihu, kolmandal päeval aga avasid haua­koopa, et veel kord kummardada tema põrmu ees koos Jeruusalemma jõudnud apostel Toomasega. Kuid nad ei leidnud enam surnu­keha hauast ning pöördusid nõututena koju, kus neile söögi ajal ilmus õhus, taevases valguses särades Jumala­ema ise ja teatas, et tema Poeg on austanud ka tema ihu, ja tema, üles­äratatu, astub nüüd Poja aujärje ette. Seejuures lubas ta jääda alatiseks nendega.

Apostlid tervitasid Jumalasünnitajat suure rõõmuga ja hakkasid teda austama mitte ainult kui nende armastatud Õpetaja ja Issanda Ema, vaid ka kui oma taevast abistajat, risti­rahva eest­kostjat ja kogu inimsoo eest väljaastujat Õiglase Kohtumõistja ees. Ja kõikjal, kus kuulutati Kristuse Evangeeliumi, hakati ülistama ka Tema Kõigepuhtamat Ema.

 

Katkend raamatust „Kiriku saladus“ (Püha Issidori Õigeusu Kirjastusselts, Tallinn, 2007, lk 73–74)

 
< Eelmine   Järgmine >