Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

DOKUMENT: Vabamüürlusse ja kristlikku kogudusse kuulumise aspekte
Autor: toimetus   
esmaspäev, 18 veebruar 2013

Meie Kiriku toimetuse märkus:

Seoses meedias puhkenud mõttevahetusega kristliku usu ja vabamüürluse vahekorra üle ning väitega, nagu suhtuksid luterlased vabamüürlusse "üsna soosivalt", avaldab Meie Kirik Saksamaa Iseseisva Evangeelse Luterliku Kiriku (SELK) teoloogilise komisjoni seisukohavõtu samaaegse kuulumise kohta vabamüürlusse ja kristlikku kogudusse. Ühtlasi palume vabamüürlaste hulka kuuluvatel EELK vaimulikel antud dokumendis esitatud väiteid vabamüürlaste religioossete arusaamade kohta võimalusel kommenteerida.

 

VABAMÜÜRLUSSE JA KRISTLIKKU KOGUDUSSE KUULUMISE ASPEKTE

 

Eelmärkus

Vabamüürlus on religioonisarnane fenomen, mis on õhtumaist kultuuri saatnud alates valgustusajast. Seejuures on üksteisega vaheldunud vabamüürluse tugevama aktsepteerimise faasid ühiskonnas ning taunimise või ka selle liikmete tagakiusamise ajad. On raske luua endale täpset pilti vabamüürlusest. Liiga mitmekesised on teisendid, milles ta avaldub, ning mõnedest siseasjadest ja riitustest on, vaatamata vabamüürlaste endi ridadest pärinevate või nende kohta käivate publikatsioonide kasvavale arvule, ikkagi liiga vähe teada.

 

1. Teoloogilised teemaderingid - võrdlus

Vabamüürluse jumalapilt pärineb deismist, see on oma põhiarusaamalt antitrinitaarne.

Samamoodi rajaneb vabamüürlik inimesepilt deistlikel alusarusaamadel: pattu kui inimeseks olemise põhiantust eitatakse, sellega kaasneb koheselt ka kristliku päästesõnumi (kaasa arvatud Päästja Kristuse kui Jumala Poja) eitamine.

Pea otsest vastet omab selline inimesepilt eetikas: siin eelistatakse inimese enesetäiustamist, immanentsed eetilised väärtused kehtivad eelisjärjekorras jumalikult ilmutatud normide ees.

Ilmutuse mõiste osas eitatakse nii protestantlikku pühakirjaprintsiipi (sola scriptura) kui ka roomakatoliikliku Pühakirja ja traditsiooni kooskehtivuse põhimõtet: ilmutus on vabamüürliku arusaama järgi üleloomulik suurus Pühakirja või Pühakirja ja traditsiooni kohal.

Vabamüürluses kehtib tolerantsuse põhimõte, rajanemine (näiteks kiriklikele) dogmadele, aga ka ideoloogiatele, lükatakse tagasi.

Vabamüürlikke sakramendisarnase iseloomuga riituseid tuleb käsitleda kui salajasi, avalikkusele mitte ligipääsetavaid pühitsustalitusi, mis konkureerivad piibellikul alusel seisvate sakramentide, ristimise, armulaua ja (teiste) kristluse sakramentaalsete talitustega.

 

Nende tõdemuste järeldusena tuleb konstateerida kristluse ja vabamüürluse põhimõttelist kokkusobimatust.

 

Sellegipoolest peaksime hoiduma hirmust varjutatud ja üheülbaliste otsuste eest ning seetõttu lükkama tagasi:

- mõtteskeemid, mis määratlevad kristliku usu ja vabamüürluse vahekorra ainuüksi “valguse ja pimeduse” või “Jumala ja saatana” suhtena, kuna need ei arvesta ei põhjapanevaid erinevusi usu, religiooni ja kultuuri vahel ega näe ka kõigi nende omavahelisi seoseid igas hetkeolukorras;

- valesti mõistetud otsuse-teoloogia rakendatuna kristliku usu suhtele vabamüürlusse, kuna sellele vastandub kaasatus kiriku sakramentaalsesse olemusse.

 

2. Hingehoidliku toimimise aspekte

Tuleb kaalutleda kahte kristliku koguduse ja looži liikmeks olemise suhte juhtu:

a) Looži liige palub vastuvõtmist kristlikku kogudusse.

Sel puhul on igal üksikjuhul vajalik läbikatsumine. Hingehoidlikul nõustamisel viitab vastutav vaimulik kaalutlustele, mis kristlikust vaatenurgast kõnelevad looži liikmeks olemise vastu.

Seejuures tuleb arvestada järgmisi kirikusse vastuvõtmise kriteeriume:

- usutunnistust Kolmainu Jumalasse tuleb mööndusteta jaatada, samuti tunnistust Kristuse eranditust päästetööst.

- peab leidma aset oma süü tunnistamine patuna Jumala ees ning oma vajaduse kinnitamine lunastuse järele. Eetilise enesetäiustamise või “kõlbelise isiksuse” arendamise küsimus tuleb allutada ülalnimetatud tunnistusele.

Neil eeldustel võib jätkuvat looži liikmeks olemist kristliku usuga konkureerivate religioossete mõjude välistamisel käsitleda kui ilmalikku valdkonda kuuluvat toimimist (analoogiliselt igasugusele muule kuuluvusele ühingutesse ja ühendustesse).

b) Kiriku liige on astunud looži liikmeks või kavatseb seda.

Sellisel juhul tuleb hingehoidlikul talitusel teha selgeks, et samaaegne kuuluvus kirikusse ja looži on kristlikust vaatepunktist ühtesobimatu. Kristlaste jaoks ei ole mitte ühtegi põhjust astuda looži liikmeks, seevastu aga väga palju põhjuseid seda mitte teha.

 

Saksamaa Iseseisva Evangeelse Luterliku Kiriku (SELK) teoloogiline komisjon

Oberursel, veebruaris 2002

 

Dr Albrecht Adam

Teoloogilise komisjoni esimees

 

Dokumendi saksakeelne originaal on leitav siin.

 
< Eelmine   Järgmine >