Me elame vabas, õitsvas ja demokraatlikus Euroopa Liidus, mille üks vääramatu ja loovutamatu aluspõhimõte on sõna-, arvamus- ja südametunnistuse vabadus. Hiljaaegu võisime näha, kuidas vankumatult oma väärtusi kaitsev Euroopa õpetas seda printsiipi arengupeetusega islamimaailmale, kelle usulisi tundeid solvasid Muhamedi-pilapildid.

Jaanuarikuus avaldati eelmisel sügisel salvestatud intervjuu Püha Pius X vennaskonda kuuluva piiskop Richard Williamsoniga, kes väljendas arvamust, et holokausti käigus tapeti natside koonduslaagrites paarsada tuhat juuti, kuid nende hukkamiseks ei kasutatud gaasikambreid.

Intervjuu lasti eetrisse siis, kui paavst teatas nelja skismaatilise piiskopi, sh Williamsoni tagasivõtmisest kiriku osadusse. Puhkes rahvusvaheline skandaal. Poliitikud (Angela Merkel, Nicolas Sarkozy) ja juudiorganisatsioonid mõistsid Williamsoni hukka ning nõudsid raevunult, et paavst tauniks avalikult antisemitismi ja holokausti eitamist. (Olgu öeldud, et Williamson ei esinenud antisemiitlike üleskutsetega ega eitanud holokausti toimumist.) Hoiatavate avaldustega tulid lagedale ka traditsionalistidesse just mitte kõige soosivamalt suhtuvad kirikutegelased.

Saksamaa Regensburgi prokuratuur aga algatas kriminaalasja, kuna holokausti toimumise ja selle ulatuse eitamine on vangistusega karistatav kuritegu. Saab näha, kas Williamson antakse kohtu alla ja mõistetakse vangi, nagu on juhtunud mitmete teiste revisionistliku ajalookäsitluse pooldajatega.

Selle suure skandaali varjus tuli n-ö kohaliku tähtsusega uudis, et Soome teine kohtuaste kinnitas esimese astme kohtuotsuse, millega mõisteti misjoniühingu SLEY pastor Ari Norro süüdi soolises diskrimineerimises. Lugu juhtus kaks aastat tagasi. Külalisõpetajana teenima tulnud Norro ei soovinud koos naisvaimulikuga altarisse minna, vaid oli valmis lahkuma. Kuid ära läks hoopis solvunud naisõpetaja. Norro kaevati kohtusse, kuna ta olevat rikkunud võrdse kohtlemise seadust, ja nüüd on ta riigivõimu silmis kriminaalkurjategija.

„Uudist lugedes hakkab külm. Millises riigis ja maailmas me küll elame?“ kirjutas pastor Martti Vaahtoranta selle uudise kommentaariumisse.

Tõepoolest, kui kusagil peaks jälle räägitama meie ühisest Euroopa kodust  ja euroopalikest väärtustest, siis tekib tahtmine lehitseda stalinlikku konstitutsiooni. Lihtsalt et meelde tuletada, milliseid toredaid õigusi ja vabadusi võisid Nõukogude kodanikud nautida.