Menu Content/Inhalt
Esileht arrow Lugemisvara arrow Kristus psalmides arrow Kristus Psalmides: Kristlase kaitse rännakul (Ps 121)
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Kristus Psalmides: Kristlase kaitse rännakul (Ps 121)
Autor: Antti Laato   
reede, 08 mai 2015

Kui esiSample Imagemene teekonna­lauludest (Ps 120) kirjeldas igatsust taeva järele, siis järgmine räägib kristlase kindlast lootusest Jumala abile. Psalm kirjeldab palve­ränduri turvalist tee­konda Jeruusa­lemma. Jumal, kelle tempel on Jeruusa­lemmas, annab palve­rändurile abi (Ps 121:1–2): “Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa.” Jumal tõotab kristlasele, et Ta ei jäta pooleli oma alustatud tööd, kui Ta Püha Vaimu väega äratas usu. Paulus kirjutab sellest sageli: “Olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.” (Fl 1:6); “Ustav on see, kes teid kutsub; küll tema teebki seda” (1Ts 5:24); “Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga” (1Kr 1:9). Psalm kiirgab südamlikust usaldusest Jumala vastu (Ps 121:3–8): “Ei ta lase su jalga vääratada, ei su hoidja tuku. Vaata, ei tuku ega jää magama see, kes Iisraeli hoiab. Issand on su hoidja, Issand on su varjaja su paremal käel. Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel. Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge. Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti.”

Psalm õpetab kristlasi lootma Jumalale kõigis elu argistes olu­kordades. Psalmi lõpus räägitakse, et Jumal hoiab tema minemist ja tulemist. Jaakobuse kirjas meenutatakse kristlastele, et neil tuleb kinnitada oma süda Jumala antud ees­märgile taevasse ning mitte mattuda liigselt selle maailma asjade alla (Jk 4:13–17): “Kuulge nüüd, kes ütlete: „Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!” Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub. Selle asemel et öelda: “Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist”, te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine on kurjast. Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.”

Jaakobuse kirja järgi räägib psalm kristlase harjumusest usaldada Jumala plaane. Iga päev võib jääda viimaseks. Jumal võib tahta, et Talle kuuluv inimene läheb sellest ajast taevasse. Selleks tuleb alati valmis olla (Fl 1:20–25): “Minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse milleski, vaid et – nagu alati, nii ka nüüd – Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi. Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida. Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem, ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast. Ja selles veendunult ma tean, et jään elama ja jään teie kõikide juurde teie usu edenemiseks ja rõõmuks.”

Kui Paulus selgitab Korintose kogudusele oma edasi­lükkunud reisi, räägib ta kristlase põhi­loomusest (2Kr 1:15–22): “Ja selle meele­kindlusega ma tahtsingi esmalt tulla teie juurde, et te saaksite teist­kordselt armu, ja teie kaudu matkata Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi teie juurde ning lasta teil mind saata teele Juuda­maale. Tahtes nüüd seda, kas ma ei toiminud ehk kerge­meelselt? Ehk ma kavatsen loomu järgi seda, mida kavatsen, et minu juures oleks “jah, jah” ja “ei, ei” ühtaegu? Kui aga Jumal on ustav, siis meie sõna teie vastu ei ole ühtaegu “jah” ja “ei”. Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie, mina, Silvanus ja Timoteos, oleme teie seas kuulutanud, ei olnud “jah” ja “ei”, vaid temas oli “jah”. Sest Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses “jah”. Seepärast tulgu ka meie suust tema läbi “aamen” Jumalale kiituseks. Aga see, kes meid koos teiega on kinnitanud Kristusesse ja kes meid on võidnud, on Jumal, kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsi­rahaks Vaimu südamesse.” Kristlane kavandab oma asju ette ning räägib alati tõtt. “Jah” tähendab “jah” ja “ei” tähendab “ei”. Siiski laseb kristlane end Jumalal juhtida ning võib juhtuda, et tema plaanidesse tuleb muutusi (Õp 16:9): “Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.” Ehkki elus võib plaanidesse tulla erinevaid muutusi, peab kristlane meeles Jumala suurt ja võimast “jah”-sõna Jeesuses. Jeesus kinnitas Vana Testamendi tõotused. Kristlane võib oma elu rajada kõiges Jumala sõnale. See on kindel alus, kui kristlane rändab oma ees­märgi, taevase Jeruusa­lemma poole.

 

Antti Laato raamatust “Kristus Psalmeissa” (Perussanoma, 2011) tõlkinud Illimar Toomet.

Avaldatakse autori ja kirjastuse loal.

Perussanoma Oy, Helsingintie 10, 02700 Kauniainen, Suomi – Finland

http://www.perussanoma.fi

 
< Eelmine   Järgmine >