Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

MEEDIAST: Uuring näitab religiooni jätkuvalt suurt mõju maailmas, eriti noorte seas
Autor: toimetus   
kolmapäev, 15 aprill 2015

Sample ImageVärske uuringu kohaselt peab 63 protsenti maailma elanikest end usklikuks. Kõige usklikumaks osutusid alla 34-aastased noored. Kõige vähem usklikke ja kõige rohkem ateiste oli rikaste ja suure sisse­tulekuga inimeste seas.

Maailma juhtiv arvamus- ja turu-uuringute firma WIN/Gallup International küsitles ligi 64 000 inimest 65 riigis. Selgus, et kõige usklikumad piir­konnad maailmas on Aafrika ja Lähis-Ida, kõige vähem religioossed aga Lääne-Euroopa ja Okeaania.

Kui 63 protsenti kõigist küsitletutest pidas end religioosseks, siis mitte­usklike osakaal oli 22 ja ateistiks nimetas ennast 11 protsenti vastanutest.

Viis kõige religioossemat riiki on Tai (94% elanikest), Armeenia (93%), Bangladesh (93%), Gruusia (93%) ja Maroko (93%).

Kõige enam leidus veendunud ateiste Hiinas (61% elanikest), Hongkongis (34%), Jaapanis (31%), Tšehhis (30%) ja Hispaanias (20%).

Lääneriikidest on kõige usuleigem luterlik Rootsi, kus 78 protsenti elanikest peab end mitte­usklikuks või ateistiks (võrdluseks: 2013. aasta andmeil kuulus 66% rootslastest Rootsi luteri kirikusse).

Iisraelis on mitteusklike ja ateistide osakaal üle 65 protsendi (ja 30% peab end religioosseks), Palestiina aladel (Lääne­kaldal ja Gazas) on usklikke 75 ja mitte­usklikke 18 protsenti.

Huvitaval kombel oli religioosseid inimesi kõige rohkem alla 34-aastaste vanuse­rühmas (66%) võrreldes teiste gruppidega (60%). Kuigi haridusel oli teatav roll (kõrgema haridus­tasemega inimeste seas oli usklike osakaal väiksem), domineeris religioossus kõigis hariduse järgi liigitatud rühmades.

Esile tuli veel üks tendents: mida rikkam või jõukam, seda vähem usklik. Keskmisest suurema või väga suure sisse­tulekuga inimestest pidas end religioosseks alla 50 protsendi, keskmisest väiksema või väikese sisse­tulekuga 70 protsenti.

Rikaste ja jõukate inimeste seas oli ateistide määr 22–25 protsenti, väiksema sisse­tulekuga või vaeste hulgas vaid 5–6 protsenti.

Uuringufirma juhi Jean-Marc Legeri sõnul jätkab religioon domineerimist iga­päeva­elus ning arvestades seda, et kogu maailmas kasvab religioossete noorte hulk, muutub usk tulevikus veelgi mõjukamaks.

Loe lähemalt siit ja siit (graafikud ja kaart). 

 
< Eelmine   Järgmine >