Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Kristus Psalmides: Evangeelium Kristusest teeb tühjaks ebajumalad (Ps 115)
Autor: Antti Laato   
laupäev, 04 aprill 2015

PSample Imagesalmi sõnum on suunatud eba­jumalate vastu. Miks on oluline rääkida eba­jumalate tühisusest? Alati, kui Jumal on ajaloos väeliselt tegutsenud, on inimesed kogenud eba­jumalate tühisust. Kui iisraellased päästeti Egiptuse orjusest, hülgasid nad võõrad jumalad. Kõik kohustusid järgima Moosese seadust, mille kokku­võtte ehk kümne käsu esimene osa puudutas Jumala teenimist (2Ms 20:2–3): “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptuse­maalt, orjuse­kojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!”

Eba­jumalate tühisusest räägitakse Jesaja raamatu 40–66 peatükis. Need ei suutnud ennustada Jumala pääste­tegu, kui Ta juhatas oma rahva Paabelist tagasi tõotatud maale (Js 41:21–24): “Tooge ette oma riiuasi, ütleb Issand, esitage oma tõendid, ütleb Jaakobi kuningas! Esitage ja kuulutage meile, mis on tulemas! Jutustage endisist asjust, missugused need olid, et saaksime südamesse võtta ja mõista nende tulemusi! Või laske meid kuulda tulevasi asju, kuulutage, mis tuleb pärast­poole, et me teaksime, kas te olete jumalad. Tehke ometi midagi, olgu head või kurja, et saaksime ühes­koos imetleda ja näha. Vaata, teie ei olegi midagi ja teie töö on tühjast: kes teid eelistab, teeb jäledust.”

Jesaja raamat esitab Psalmile 115 sarnaneva paroodia eba­jumalate tühisusest (Js 44:9–20). Tekst meenutab mitmes kohas psalmi salme 4–8: “Nende eba­jumalad on hõbe ja kuld, inimeste käte­töö. Suu neil on, aga nad ei räägi; silmad neil on, aga nad ei näe; kõrvad neil on, aga nad ei kuule; nina neil on, aga nad ei tunne lõhna; käed neil on, aga nad ei katsu; jalad neil on, aga nad ei kõnni; nende kurk ei kõnele. Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad.”

Jumala suured päästeteod äratavad usku ja usaldust Jumala, maailma ainsa Issanda vastu. Psalmi lõpp räägib ühest sellisest Jumala armu­teost (Ps 115:17–18): “Ei surnud kiida Issandat ega need, kes lähevad alla vaikusesse. Aga meie, me täname Issandat nüüd ja igavesti. Halleluuja!” Ülestõusmis­sündmuse valguses nägid kristlased selles viidet Jeesuse üles­tõusmisele. Jeesus ei jäänud hauda, vaid tõusis surnuist üles. Tema jüngrid võisid kogeda, et neile on ilmunud surma võitja. Selle­­pärast on neil põhjust tänuks ja ülistus­lauluks: “Halleluuja!”

Uues Testamendis levib evangeelium Jeesusest pagan­rahvaste keskel. Üks kesksematest evangeeliumi kohtadest oli tunnistus eba­jumalate tühisusest, kes ei suuda aidata. On vaid üks Jumal, kes võib päästa kõik inimesed tulevase viha ja surma käest. Paulus võtab selle õpetuse kokku oma kirjas (1Ts 1:9–10): “Nad ju ise teatavad, kuidas te meid vastu võtsite ning kuidas te olete eba­jumalaist pöördunud Jumala poole, teenima elavat ja tõelist Jumalat ning ootama taevast tema Poega Jeesust, kelle ta on surnuist üles äratanud ja kes meid tõmbab välja tulevasest vihast.”

Luukas on talletanud meile lühikokkuvõtte Pauluse kõnest Ateena Areopaagil. Selles apostel tunnistab, kuidas eba­jumalad on tühised ning üksnes koos Jeesusega võib pääseda tulevasest kohtust ja igavesest surmast (Ap 17:22–31): “Ateena mehed, ma näen, et te olete haruldaselt jumala­kartlikud, sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: “Tundmatule Jumalale.” Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile. Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud, ega lase ennast ka inim­kätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, – tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik. Tema on teinud ühest­ainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ette­määratud ajad ja nende asu­kohtade piirid, et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist, sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: “Sest ka meie oleme tema sugu.” Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis ei tohi me arvata, et jumalus on kulla või hõbeda või kivi sarnane või nagu inimeste oskuse ja kujutluse loodud. Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada. Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilma­maa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist.”

Ülestõusmisaja sõnum avanes kristlastele selles, et kõik eba­jumalad on tühised. Üksnes Jumal võib päästa surmast. Ta on Iisraeli Jumal, kes on äratanud Jeesuse surnuist. Sellepärast peab sõnum levima paganate maailma pimedusse.

 

Antti Laato raamatust “Kristus Psalmeissa” (Perussanoma, 2011) tõlkinud Illimar Toomet.

Avaldatakse autori ja kirjastuse loal.

Perussanoma Oy, Helsingintie 10, 02700 Kauniainen, Suomi – Finland

http://www.perussanoma.fi

 
< Eelmine   Järgmine >