Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Kristus psalmides: Egiptusest põgenemine Kristuse lepitustöö eeskujuna (Ps 114)
Autor: Antti Laato   
kolmapäev, 01 aprill 2015

PSample Imageaasapühal meenutavad juudid vabanemist Egiptuse orjusest. See sündmus on paasa­sööma­aja keskmes. Juudid samastuvad selle sugu­põlvega, kelle Jumal vabastas Egiptusest, sellega saab ajaloos Jumala tehtud pääste­tegu aktuaalseks. Juudid tunnistavad, et kui nende esi­vanemaid ei oleks vabastatud, elaksid nad ikka veel Egiptuse orjuses, aga Jumal on päästnud nende esiisad ja ühtlasi ka neid endid. Nõnda antakse rõõmsat vabanemis­sõnumit edasi järgmistele põlv­kondadele. Egiptusest põgenemise meenutamine tähendab pääste­sõnumi aktualiseerimist igale juudile isiklikult. Psalm on üks näide sellest usust (Ps 114:1–2): “Kui Iisrael läks välja Egiptusest ja Jaakobi sugu umb­keelse rahva juurest, siis sai Juuda tema pühamuks ja Iisrael tema valitsus­alaks.” Juuda rahvast sai Jumala oma sellest hetkest alates, kui Jaakobi järglased jätsid maha Egiptuse.

Jeesus seadis armulaua seoses paasa­söömaajaga. Sellel räägib Ta oma jüngritele, et neil tuleb süüa ja juua “minu mälestuseks.” Oma kirjas Korintose kogudusele vahendab Paulus varajast kristlikku traditsiooni (1Kr 11:23–25): “Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtu­söömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!” Kristlased ei meenuta nostalgiliselt Jeesuse sõnu või Tema ohvri­surma, vaid peavad Jeesuse toodud ohvrit enda puhul kehtivaks. Armulaual saab Jeesuse toodud pääste aktuaalseks sama­moodi nagu juudi paasa­pühal peetakse Egiptusest vabanemist isiklikuks vabanemiseks. Kristlane võib armu­lauale tulles pidada end sarnaselt Iisraeli rahvale patu orjaks kurat-vaarao all. Ka Jeesus rääkis sellest, iga inimest alistavast orjusest (Jh 8:34–36): ““Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks. Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõe­poolest vabad.” Armu­laual võib kristlane kogeda viibimist Suure Nelja­päeva õhtul koos Jeesuse ja Tema jüngritega. Ta võib kuulata Jeesuse sõnu, mis ennustavad Tema ohvri­surma järgmisel päeval. Jeesus sureb ja vabastab enda omad patu orjusest.

Jumala päästetöö Jeesuses Kristuses muutis maailma olukorda Jumala ees. Selle patt lepitati. Psalmis kuulutatakse ette kosmilist muutust maailmas, kui teostub Jumala suur pääste­töö. Pimeduse vägesid esindavad kaose­jõud hirmuvad (Ps 114:3–7): “Meri nägi ja põgenes, Jordan pöördus tagasi. Mäed hüplesid otsekui jäärad, kingud nagu lamba­talled. Mis sul oli, meri, et sa põgenesid, Jordan, et sa pöördusid tagasi, mäed, et te hüplesite otsekui jäärad, ja teie, kingud, nagu lamba­talled? Issanda palge ees värise, maa, Jaakobi Jumala palge ees.” Uues Testamendis on Jeesus lepitus­töö toodud muutus nähtav kahel moel. Esiteks kuulutatakse evangeeliumi Jeesusest kõigile inimestele, sest Jumal tahab maailma endaga lepitada (2Kr 5:18–22): “See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitus­ameti; kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üle­astumisi ning on pannud meisse lepitus­sõna. Meie oleme nüüd Kristuse käsk­jalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga! Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.”

Teiseks tohib Jeesus tapetud ohvritallena avada lõpuaegade rull­raamatu (Ilm 5). Lõpu­ajad saavad alata, kuna vaimuliku võitluse tulemusena on taevas toimunud otsustav muutus. Kurat, kõikide süüdistaja, on koos tema inglitega sealt välja heidetud. Nüüd valitseb taevas üksnes Jumala Poeg, kes kutsub kõiki inimesi enda pääste osadusse (Ilm 12:10-12): “Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuning­riik ning tema Kristuse meele­vald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl. Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani. Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.”

Jumala omadele tähendab Jeesuse lepitustöö kodu­teed tõotatud taevase Jeruusalemma poole. Sellel tee­konnal peab Jumala Poeg oma lamba­karja eest hästi hoolt, juhatades seda armu­allikatele (Ps 114:8): “Kes muudab kalju vee­järveks, ränikivi vee­allikaks!”

 

Antti Laato raamatust “Kristus Psalmeissa” (Perussanoma, 2011) tõlkinud Illimar Toomet.

Avaldatakse autori ja kirjastuse loal.

Perussanoma Oy, Helsingintie 10, 02700 Kauniainen, Suomi – Finland

http://www.perussanoma.fi

 
< Eelmine   Järgmine >