Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Kristus Psalmides: Jeesus sündis siia, et surra (Ps 113)
Autor: Antti Laato   
kolmapäev, 01 aprill 2015

Sample ImageÜlestõusmispüha sõnumi keskmes on Jumala surm Kolgata keskmisel ristil. Johannese evangeeliumis viidatakse Sakarja raamatu kohale 12:10, tsiteerides seda heebrea­keelsest alg­tekstist pisut erinevas sõnastuses (Jh 19:34–37): “Vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett. Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite. Sest see on sündinud, et läheks täide Kiri: “Ühtegi tema luud ei purustata.” Ja veel teine kirja­koht ütleb: “Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud.” Sakarja raamatu ennustusena ütleb Jumal heebrea­keelse teksti järgi (Sk 12:10): “…nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid…” Teksti üle mõtiskledes imetlevad kristlased, kuidas Jumal räägib siin iseendast, vaadates läbi­pistetud Kristust ristil. Jumal tahab samastuda Jeesuse Kristuse surmaga. Ristil suri tõeline Jumal, Jumala Poeg. Psalm 113 tuletab kristlastele meelde, et Jumala Poeg sündis maailma. See Jumal suri paasa­pühade ajal Jeruusalemmas.

Kristlased näevad psalmis meeldetuletust jõulu­sündmustest. Siis kandis Jumal hoolt, et eakas ja viljatu Eliisabet sünnitab Ristija Johannese ning noor ja puhas neitsi Maarja jääb rasedaks ja sünnitab Jeesus-lapse, Jumala Poja. Ka psalm räägib nendest Jumala suurtest tegudest (Ps 113:5–9): “Kes on nagu Issand, meie Jumal, kes kõrgel istub, kes alandub vaatama, mis taevas ja maa peal on, kes tõstab põrmust üles vaevase ja tuha­asemelt viletsa, pannes tema istuma õilsate kõrvale, oma rahva õilsate kõrvale, kes paneb sigimatu, kel polnud maja, elama poegade rõõmsa emana?”

Psalmi tekst meenutab Maarja kiitus­laulu, milles räägitakse Jumala headusest vaeste ja viletsate vastu. Jumal tõstab üles alandatud ja alandab suurelisi (Lk 1:46–55): “Ja Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.”

Alles pärast Jeesuse ülestõusmist surnuist oli võimalik rääkida selgemalt Jumala Poja sündimisest inimesena, Jumala tehtud ime Maarja juures oli tema häbiks. Kõik kahtlustaksid teda hooramises. Sellepärast vaikiti Maarja rasestumisest Pühast Vaimust. Joosep võttis Maarja oma kaitse alla ja tegi sellega omal moel võimalikuks jumaliku ime teostumise maailmas.

Psalm meenutab kristlastele ka ilmumisaega, kui idamaa targad saabusid Jeesus-last kummardama (Ps 113:3–4): “Päikese­tõusust loojakuni olgu kiidetud Issanda nimi! Issand on kõrge üle kõigi rahvaste, tema auhiilgus on üle taevaste.”

Jõulusõnum ja ülestõusmispühad kuuluvad kokku. Selle­pärast võivad kristlased alustada üles­tõusmis­püha tänu laulu Psalmiga 113 ning meenutada armulaual Jeesuse ja Tema jüngritega jõuluimet.

 

Antti Laato raamatust “Kristus Psalmeissa” (Perussanoma, 2011) tõlkinud Illimar Toomet.

Avaldatakse autori ja kirjastuse loal.

Perussanoma Oy, Helsingintie 10, 02700 Kauniainen, Suomi – Finland

http://www.perussanoma.fi

 

 
< Eelmine   Järgmine >