Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

ARVAMUS: Vabadusest vabaks
Autor: Hannu Nyman   
teisipäev, 17 veebruar 2015

PrSample Imageantsuse karikatuuri­ajakirja jonnakas kinni­hoidmine ühest euroopalikust põhi­väärtusest – sõna­vabadusest – on viinud taga­järgedeni, mida keegi poleks oodanud. Ajal, mil sündmustega kaasnenud meedia­kära meie mandril hakkas vaibuma, on sündmused jätkunud mujal maailmas. Meil pole neist räägitud rohkem kui mõnes paari­veerulises uudises. Kogu maailmas on muha­meedlased aga endiselt täis viha Euroopa, Lääne – ja kristluse vastu.

Teame niipalju, et Aafrikas Nigeris on raevunud muha­meedlased põletanud vihaga mitmeid kristlikke kirikuid. Ja teame sedagi, et Nigeerias õudust äratav Boko Haram, mis oma nime järgi vastandub kõigele läänelikule, peab oma kõige olulisemaks siht­märgiks just kirikuid ja kristlasi. Sest nende jaoks on just need lääneliku elu­viisi esindajad.

Hakkab üha enam tunduma, et kristlased on jäämas Läänes esile­kerkinud humanismi ja sellega kaasnenud liberalismi pant­vangiks. Mujalt vaadates võrdsustatakse kõik läänelik kristlusega. Üha kasvav individualism, jõukus ja sellega kaasnev liialdusteni kasvav priiskamine ning kõik­võimalike inimlike soovide kuulutamine vabaduseks ja seega õigustatuks – seda kõike peetakse mujal osaks läänelikkusest ja seega osaks kristlusest.

Millal hakkame me selgelt ja aru­saadavalt ütlema, et see kõik ei lähtu kaugeltki kristluse olemusest, vaid hoopis selle vastandist? On eriti eba­õiglane, et meie kristlastest vennad ja õed mujal maailmas peavad maksma eluga selle eest, et meie nii-öelda kristlust kasutatakse ette­käändena nende taga­ kiusamisel.

Üsna mitmes mõttes ei ole euroopalik eluviis enam ammu astunud sama teed kristlusega. See ilmneb kasvõi selles, et üha enam on nii kirjanikud, filosoofid kui teoloogid vanu katoliku kiriku ajal tugevalt esil hoitud surma­patte analüüsides tunnistanud, et eurooplane elab just nende pattude meele­vallas.

Võib-olla oleks vaja see nimekiri ka siin­kohal ette lugeda: uhkus, ahnus, kiimalus, kadedus, aplus, viha, laiskus. Kas need ei kirjelda just meie aega? Aga need on ju patud, ning kaugeltki mitte see, mida kristlastelt oodatakse.

Kui me ei suuda mitte kuidagi näidata, et kristlus ei samastu lääneliku hedonismiga, kannavad selle taga­järgi meie usu­vennad mujal maailmas.

On täiesti selge, et kristlik eluviis on praktikas sunnitud üha selgemalt eristuma meie aja üldisest elu­viisist. Ning just selles võime saavutada midagi sellist, mida alg­kogudus võis kogeda meie usu esimestel aasta­kümnetel. See, mis tõmbas kõrval­seisjaid kogudusse, oli just kristlaste eriline elu­viis. Seal võeti igaüht vastu ainu­laadsena, Jumala armastatud inimesena. Seal ei olnud inimene mitte lihtsalt rattake suures masina­värgis, vaid väärtuslik iseeneses. Ja mis kõige olulisem: mitmes mõttes oma elu lõhki rebinud inimesel on olemas veel üks koht, kuhu ta võib minna – teiste armu vajavate ja armust elavate puudulike inimeste kogudus.

Kristlus ei kattu Lääne väärtus­süsteemiga. Kristlus on üle­maa­ilmne liikumine, mille kultuurilised erinevused on siiski vaid pinna­virvendus võrreldes sellega, et meid on loodud jumala­näoliseks ning lunastatud Jumala Poja püha ja kalli verega. Selle­pärast ei peaks me saama lääneliku maailma­pildi vangideks, kus kõike mõõdetakse tõhususe ja majandusega ning milles inimene on kõige parem siis, kui ta tarbib, pannes sellega majanduse rattad käima. Et rahvuslik kogu­produkt võiks kasvada.

Vabaduseks kuulutatud eluviis võib olla kõike muud kui vabadus. Selle­pärast peab igaüks panema tähele, millist vabadust ta tahab tõeks elada.

 

Tõlkinud Illimar Toomet

Hannu Nyman on Soome Rahva Piibliseltsi (Kansan Raamattuseura) ajalehe Sana peatoimetaja.

 

Vaata lisaks:

Je suis Jesus! Kirikust ja liberaalsest ühiskonnast

Paavst Franciscus inimõigustest ja sõnavabadusest

Je suis Enn. Charlie est tue

Õigus kahtluse alla seada ükskõik milliseid dogmasid?

 
< Eelmine   Järgmine >