Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Augsburgi usutunnistus piiskopiameti meelevallast ja ülesandest
Autor: toimetus   
pühapäev, 01 veebruar 2015
 
 
Sample Image
 

Niisiis õpetavad meie omad, et võtmete ehk piiskoppide meele­vald tähendab evangeeliumi järgi meele­valda ja Jumala käsku evangeeliumi kuulutada, patte andeks anda ja kinnitada, sakramente jagada ja talitada. Sest Kristus läkitas, Jh 20[:21−23], apostleid käsuga: “Otsekui Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid. Võtke vastu Püha Vaim! Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.”

Seda võtmete ehk piiskoppide meelevalda saab väljendada ja teostada üksnes Jumala Sõna õpetamise ja jutlustamisega ning sakramentide jagamisega kas suurele hulgale või üksikutele inimestele, vastavalt kutsumisele. Sest seeläbi ei jagata mitte materiaalseid asju ja hüvesid, vaid igavikulisi, nagu igavene õigus, Püha Vaim ja igavene elu. Nende hüvede osaliseks ei saa muidu kui kuulutus­ameti ja pühade sakramentide jagamise läbi. Sest püha Paulus ütleb: “Evangeelium on ju Jumala vägi pääsemiseks igaühele, kes usub.” [Rm 1:16]

Niisiis, kuna kiriku või piiskoppide võim jagab igavikulisi hüvesid ning on väljendatav ja teostatav ainult kuulutus­ameti kaudu, siis ei sega see mitte mingil määral riigi­võimu ja ilmalikku valitsust, sest ilmalik valitsus tegeleb hoopis teistsuguste asjadega kui evangeelium. Ilmalik võim ei kaitse mitte hinge, vaid ta kaitseb mõõga ning ihulike karistuste abil ihu ja vara välise üle­kohtu vastu. [---]

Seepärast seisneb piiskopi­amet jumaliku õiguse kohaselt evangeeliumi kuulutamises, pattude andeks­andmises, õpetuse üle otsustamises, evangeeliumiga vastuolus oleva õpetuse hukka­mõistmises ja jumala­kartmatute inimeste, kelle jumalatu loomus on ilmne, kristlikust osadusest välja­heitmises, kuid jõudu kasutamata, ainult Jumala Sõna läbi. Ja selles on pastorid ja kirikud kohustatud Kristuse sõnade kohaselt piiskoppidele kuuletuma, Lk 10[:16]: “Kes kuuleb teid, see kuuleb mind.”

Kui nad aga õpetavad, otsustavad või kehtestavad midagi evangeeliumiga vastuolus olevat, on meil Jumala käsk neile mitte kuuletuda, Mt 7[:15]: “Hoiduge vale­prohvetite eest.” Ka Paulus ütleb, Gl 1[:8]: “Aga kui meiegi või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud − see olgu ära neetud!” Ja  2Kr 13[:8]: “Sest tõe vastu ei suuda meie midagi, üks­päinis tõe poolt.” Ja samas: “Et kasutada seda meele­valda, mille Issand mulle on andnud, üles­ehitamiseks, ja mitte maha­lõhkumiseks” [2Kr 13:10]. Sama sätestab ka Vaimulik õigus II, küsimus 7, pea­tükkides Sacerdotes ja Oves. Ja püha Augustinus kirjutab kirjas Petilianuse vastu, et ka korra­kohaselt valitud piiskoppidele ei tohi kuuletuda, kui nad eksivad või õpetavad ja sätestavad midagi jumaliku Püha­kirjaga vastu­olus olevat. [---]

meie omad õpetavad selles küsimuses, et piiskoppidel ei ole voli määrata või kehtestada midagi, mis on vastu­olus evangeeliumiga. [---]

Piiskoppidel oleks kerge kuulekust saavutada, kui nad ei nõuaks kinni­pidamist korraldustest, millest pole võimalik pattu tegemata kinni pidada. [---]

Meie kirikud ei nõua, et piiskopid taastaksid rahu ja üks­meele kirikus, kahjustades sellega oma au ja väärikust, kuigi häda­olukorras sünniks piiskopil isegi seda teha; me palume neid ainult, et nad loobuksid mõnest eba­õiglasest kitsendustest, mis pole ju ka varasematel aegadel kirikus kehtinud ja mis on vastu võetud katoolse kristliku kiriku heade tavade vastaselt… Aga kui me ei jõua piiskoppidega kokku­leppele, et leevendada või kõrvaldada sellised inimeste poolt kehtestatud korraldused, millest ei saa pattu tegemata kinni pidada, siis me oleme sunnitud järgima apostlite reeglit, mille kohaselt meil tuleb Jumala sõna enam kuulata kui inimese sõna [Ap 5:29].

Püha Peetrus keelab piiskoppidel sellise valitsemise, nagu oleks neil meele­vald sundida kirikut tegema, mida nad iganes tahavad [1Pt 5:2j]. Praegu ei ole asi mitte selles, kuidas piiskoppidelt nende võim ära võtta, vaid palutakse ja soovitakse, et nad ei sunniks südame­tunnistust pattu tegema. Aga kui nad sellega ei soostu ja seda palvet kuulda ei võta, siis mõelgu nad sellele, kuidas nad Jumala ees selle­pärast vastust peavad andma, et nad oma karmusega lõhe ja skisma on põhjustanud, mida nad tegelikult oleksid pidanud ju aitama ära hoida.

 

Augsburgi usutunnistus (1530), artikkel XVIII (katkendeid 2014. a eesti­keelse välja­ande järgi). Rõhutused tekstis Meie Kiriku toimetuselt.

 

Fotol: Läti luterliku kiriku peapiiskop Jânis Vanags, EELK pea­piiskop Andres Põder ja Leedu luterliku kiriku piiskop Mindaugas Sabutis Tallinnas 2009. aastal (foto: EELK)


 
Järgmine >