Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

JUTLUS: Kulda, viirukit ja mürri
Autor: Veiko Vihuri   
esmaspäev, 05 jaanuar 2015

«Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri.» Mt 2:11

HActive Imageommikumaa tarkade külaskäik Jeesus-lapse juurde Petlemma, kuhu neid juhatas taevasse tõusnud täht, on kindlasti üks tuntumaid jõuludega seotud lugusid. Selle mälestuseks tähistatakse 6. jaanuaril kolme­kuninga­päeva ehk just nendele sala­pärastele ida­maistele külalistele pühendatud püha.

Luukas jutustab, et jõuluõhtul tõttasid Taaveti linna Petlemma äsja­sündinud Päästjat vaatama ja tervitama kohalikud karjased, lihtsad ja tahumatud mehed, öeldes teine­teisele pärast ingli kuulutust: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!“ Nüüd, mõne­võrra hiljem, nagu kirjutab Matteus, jõuavad Jeruusalemma Babüloonia paganlikud tähe­targad (keda on nimetatud ka riiklikeks astroloogideks) ja küsivad: „Kus on see juutide vast­sündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.“

Kuuldes, et pühade kirjade järgi peab tõotatud valitseja sündima Juuda­maal Petlemma linnakeses, mis asub Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, asuvad tähe­targad otse­kohe teele, ning täht, mille tõusmist nad olid vaadelnud, „käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps.“ – „Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri,“ kirjutab Matteus.

Tarkade kingitused on luksuslikud, kompenseerides kuigi­võrd neid vaeseid olusid, kuhu Jeesus sündis. Samas on need annid usulises mõttes äärmiselt tähenduslikud. Kuld viitab Jeesus-lapse varjatud kuninglikkusele, mis siis täiesti avalikuks saab, kui Ta viimsel päeval naaseb oma kirkuses kui isandate Issand ja kuningate Kuningas. Viiruk – see on viiruki­puust nõrguv vaik, mida kasutatakse lõhna­ainena – osutab Jeesusele kui Jumala Pojale ning sellele, et Talle kuulub õigusega Jumalale osutatav austus. Just nõnda, nagu me liturgias laulame ja palvetame: „Sest ainult Sina oled püha, ainult Sina oled Issand, ainult Sina oled kõrgeim, Jeesus Kristus, koos Püha Vaimuga, Jumal-Isa kirkuses.“ Mürr, mis kujutab endast Lõuna-Araabias kasvava mürri­puu vaiku, kuulutab ette Kristuse kannatamist ja risti­surma. Ristil antakse Jeesusele piinade leevendamiseks mürriga segatud veini (Mk 15:23). Jeesuse salajane jünger Nikodeemos toob Tema matmiseks sada naela mürri ja aaloe segu (Jh 19:39).

Mida Matteus tahab meile hommikumaa tarkade looga öelda? Kirik näeb siin ees­kätt sõnumit, et inimlik tarkus peab kummardama jumaliku tarkuse sügavuse ees. Tähe­tarkade tuleku teoloogilisest tähendusest kõneleb näiteks ida­kiriku jõulu­laul: „Sinu sündimine, Kristus, meie Jumal, valgustas maailma tõe­tundmise valgusega, sest temas õppisid tähtede teenijad ühe tähe läbi Sind, Õigusepäikest, kummardama ja Sind, kõrgelt Päeva­tõusmist, tundma.“ Teiste sõnadega, paganlikud targad tundsid tänu Jumala armule Jeesus-lapses ära tõotatud kuninga. Tol hetkel sellest piisas. Tähtis oli, et nad oma usulistest veendumustest ja teadmistest lähtudes usaldasid Jumala antud märki taeva­võlvil ja järgisid seda – erinevalt neist, kel olid Mooses ja Prohvetid, ja kes ei kuulanud neid mitte.

Eesti luterlik teoloog ja kiriku­õpetaja Elmar Salumaa kirjutab oma Matteuse evangeeliumi kommentaaris: „See on õrn eel­takt põhi­meloodiale, mis hiljem üha selgemini nähtavale tuleb: omad, keda Messias tuli päästma, ei tunne teda ega võta teda vastu, osutudes tema vaenajaiks ning hukutajaiks; võõrad, kes üksnes aimamisi tajuvad tema tähendust, kummardavad ta ette ning saavad õnnistuse ja pääste.“ Salumaa arvates ei esita Matteus tarkade lugu mitte nii­võrd muistse ette­kuulutuse täide­minekuna, kuna selle­kohane kirja­tõestus puuduvat täiesti, kui­võrd uue ette­kuulutusena, et sellal kui rahva ülikud ei taha Jeesusest midagi teada ja otsivad pigem koos­tööd Heroodesega, osutuvad paganad Jumala kavatsustest märksa teadlikumaks ja tunnevad lapses ära tõotatud Messia.

Sample ImageHommikumaa tarkade (hilisemas kristlikus traditsioonis „kolme kuninga“) tulekus ja Jeesuse ette kummardamises võib siiski näha seost üsna mitmete Vana Testamendi kirja­kohtadega. Kõigepealt Ps 72, kus räägitakse õiglase kuninga valitsemisest: „Tema ees põlvitab kõrbe rahvas ja tema vaenlased lakuvad põrmu. Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu. Ja ta elab ning temale antakse Seeba kulda, ja tema eest palvetatakse alati, kogu päev õnnistatakse teda.“ Ülemlaulust loeme: „Mis see on, mis kõrbest üles tuleb suitsu­sammaste kujul, suitsutus mürrist ja viirukist, kaup­mehe mitme­sugustest vürtsidest?“ (Ül 3:6). Prohvet Jesaja aga kuulutab: „Siis sa näed ja särad rõõmust, su süda põksub ja avardub, kui su poole pöördub mere ohtrus ja su juurde tuleb rahvaste rikkus. Sind katab kaamelite hulk, Midjani ja Eefa noored kaamelid; kõik tulevad Sebast, kannavad kulda ja viirukit ning kuulutavad Issanda kiidu­väärsust“ (Js 60:5–6).

Mida võime Kirjast õppida? Nii nagu too imelik täht taeva­võlvil, mis köitis Babüloonia tähe­tarkade tähelepanu ja juhtis nad tõe­näoliselt nende elu suurimale tee­konnale, tunnistab ka kogu Püha­kiri, s.t ka Vana Testament oma erinevate osadega meile Kristusest ja juhatab Tema juurde. Kuid Kristus ei oota meilt anniks kulda, viirukit ja mürri, ehkki Jumala riigi töö heaks on erinevad annid ja annetused alati tere­tulnud. Ja mida muud meil olekski Talle pakkuda kui vaid ise­ennast? Tema armust oleme need, kes oleme, ja kõik, mis meil on, pärineb viimselt Temalt. Meie laulu­raamatus on ära toodud palve pea­piiskop Jaan Kiivit nooremalt, kes võtab hästi kokku hoiaku, millega peaksime Kristuse ette kummardama: „On tõsi, et me seisame Sinu ees otsekui kerjused. Me tuleme näljastena – toida Sina meid; me tuleme janustena – jooda Sina meid; me tuleme pimedatena – valgusta Sina meid; me tuleme kurtidena – ava Sina meie kõrvad; me tuleme tühjade käte ja südamega – täida Sina need oma andidega!“ Alles siis, kui me tunnistame oma vaesust ja tühjust, saab Kristus meid täita oma Vaimu, armu, rahu ja rõõmuga ning valitseda kuningana meie südames. Aamen.

 
Järgmine >