Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Kristus Psalmides: Jeesuse lambad kuulevad Tema häält (Ps 100)
Autor: Antti Laato   
reede, 02 jaanuar 2015

PSample Imagesalm räägib Jumala lammastest (Ps 100:3): “Teadke, et Issand on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karja­maa kari.” Jeesus ütles, et Ta on hea karjane, kes on valmis andma oma elu lammaste eest. Selle­pärast lambad armastavad Teda ja kuulavad hea meelega Tema häält (Jh 10:1–18): “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lamba­tarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane. Temale avab ukse­hoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nime­pidi ning viib nad välja. Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält. Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält. ... Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks. Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud. Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karja­maad. Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda üli­rohkesti. Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest. Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane. Isa armastab mind see­pärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta. Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meele­vald seda anda ja minul on meele­vald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.”

Kuidas lambaid siis karjatatakse? Jeesus annab selle ülesande apostlitele. Pärast oma üles­tõusmist räägib Jeesus Peetrusega, kes on paasa­pühade ajal Teda kolm korda salanud. Peetrus on kaotanud enese­kindluse, kuid kohtab nüüd andestavat ja armastavat Jeesust. Jeesuse sõnum on kokku võetav armastusega. Üksnes see, kes armastab Jeesus, võib karjatada Tema lambaid. Jeesus küsib Peetruselt kolm korda armastuse kohta. Armastus Jeesuse vastu tekib mitte enese­kindlas, vaid purunenud südames. See, kes armastab Jeesust, ei looda mitte enese peale, vaid Jeesuse väele ja jõule, mis seda armastust ülal peab. Oma vastuses viitab Peetrus sellele, et Jeesus tunneb teda ja teab, et Jumala annina on tema südames sündinud usk (Jh 21:15–18): “Kui nad nüüd olid einet võtnud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: “Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?” Peetrus ütles talle: “Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: “Sööda mu tallesid!” Tema ütles talle veel teist korda: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?” Ta vastas talle: “Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: “Hoia mu lambaid kui karjane!” Tema ütles talle kolmandat korda: “Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?” Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda: “Kas ma olen sulle armas?” Ja ta ütles temale: “Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: “Sööda mu lambaid! Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor, vöötasid sa end ise ning läksid, kuhu sa tahtsid, aga kui sa vanaks saad, siis sa sirutad oma käed välja ja keegi teine vöötab sind ning viib sind, kuhu sa ei taha.”

Johannese evangeeliumi kõne Jeesusest kui lammaste suurest karjasest tuleb esile ka Kirjas heebrealastele. Kristlasi kutsutakse üles olema kuulekad oma juhatajatele (Hb 13:7–8): “Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elu­käigu lõppu, võtke ees­kujuks nende usk! Jeesus Kristus on see­sama eile ja täna ja igavesti!” Samas peatükis räägitakse ka sellest, kes on nende karjaste ülem­karjane (Hb 13:20–21): “Aga rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse, valmistagu teid kõiges heas tegema tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on tema silmis meele­pärane, Jeesuse Kristuse läbi, kellele olgu kirkus igavesti! Aamen.”

Jesaja raamatu 53. peatükis räägitakse eksinud lammastest, kelle eest Jeesus Kristus on valmis andma oma elu, nagu sellest räägitakse Johannese evangeeliumi 10. peatükis. Jesaja raamatu 53. peatükk meenutab kristlastele, et lammaste ülem­karjane on valmis ohverdama oma elu lammaste eest. Peetruse kirjas kirjeldatakse Jeesust kristlastele ennast­ohverdava armastuse ees­kujuna (1Pt 2:18–25): “Orjad, alistuge täie au­kartusega pere­meestele, mitte üksnes headele ja leebetele, vaid ka tujukatele. Sest see on arm, kui keegi südame­tunnistuse pärast Jumala ees talub viletsust, kannatades süütult. Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute peksu, siis on see arm Jumalalt. Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile ees­kuju, et te käiksite tema jälgedes. “Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust”; ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt; ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks. Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole.” Tekst sisaldab arvukaid viiteid Jesaja raamatu 53. peatükile. See tuletab kristlastele meelde psalmi 100 sõnumit. Jumal on hea karjane, kes kannab enda omade eest hoolt (Ps 100:5): “Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve.”

 

Antti Laato raamatust “Kristus Psalmeissa” (Perussanoma, 2011) tõlkinud Illimar Toomet.

Avaldatakse autori ja kirjastuse loal.

Perussanoma Oy, Helsingintie 10, 02700 Kauniainen, Suomi – Finland

http://www.perussanoma.fi

 
< Eelmine   Järgmine >