Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Harald Põld: Maa sool
Autor: Harald Põld   
reede, 12 detsember 2014

Teie olete maa sool. Aga kui sool tuimub, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui välja visata ja inimeste jalgadega tallata (Mt 5:16).

NSample Imageeed sõnad ütles Issand Jeesus oma jüngritele mäe­jutluses suure rahva­hulga ees. Sellega ta tahtis näidata, et jüngritel siin maailmas on suur ülesanne täita maailma ja inimeste suhtes. Nad peavad olema maailmale soolaks.

Soola peaotstarve ja ülesanne on hoida liha rikki­minemise ja mädanemise eest; selle kõrval on ta veel maitse­aineks. Jeesus ütles siis, et tema jüngrite, ka täna­päevaste tõsi­kristlaste ülesanne on hoida maailma, hoida inim­sugu rikki­minemise ja mädanemise eest ja temale anda maitset. Sellega on ka öeldud, et maailm säilib risti­koguduse tõttu ja et tõsi­risti­koguduse hävimisega hävib ja kaob ka inim­kond ning tuleb maailmale ots.

Sellest peavad kristlased olema teadlikud ja pidama silmas, et nad ei läheks tuimaks. Sest kui sool tuimub, millega saab seda teha uuesti soolaseks? Ta muutub täitsa kõlbmatuks ning ei kõlba millekski muuks kui välja visata ja jalge alla sõtkuda. Kristuse kogudus, mis ei ole enam soolane, tallatakse maha, ta hävitatakse ära. Seda on juba sündinud. Kus on need elavad kogudused Väike-Aasias, mille asutas apostel Paulus? Nad on maha tallatud ja praegu türklaste sõtkuda, sest nad läksid tuimaks. Kuhu on saanud Põhja-Aafrika õitsvad kogudused, mis piiskop Augustinuse ajal tärkasid? Ka nemad on muhameedlaste jalge all, sest nad oma soola­jõu kaotasid. Ja kui täna­päev risti­kogudust tallatakse, olgu jumala­salgajate poolt, nagu Venemaal, ehk rahvusliku uue paganluse nimel, nagu Saksamaal, või piibli­vastaste voolude mõjul, nagu on seda näha kõigis maades, siis sünnib seda ainult selle tõttu, et ristiusk on tuimumas, et ta on muutumas ilmalikuks, et ta soolajõud on temast kadumas. Kas ristiusk hakkab tõesti raugema või on loota uut tõusu?

Jeesus küsib: Kui sool tuimub, millega saab seda teha soolaseks? Looduslikule soolale ei saa küll miski enam tagasi anda tema soola­jõudu, aga Jumala riigis on see veel võimalik. Ristiusu soola­jõud ei peitu ju meis, vaid Jumala sõnas. Selles mõttes ütleb Jeesus oma jüngritele: „Olgu teil soola enestes” (Mk 9:50), ja manitseb apostel Paulus: „Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga maitsestatud” (Kl 4:6). Jumala sõna meie suus ei tohi saada soolatuks. Mis on aga selle sool?

Soolajõudu tunneme sellest, et ta haavu kõrvetab ja keelel kipitab. Sõna Kristuse ristist ja verest on Jumala sõnas aine, mis paneb patu­haavad kipitama ja mis lõikab südamesse ega meeldi ilmaliku inimese keelele, vaid on ühtedele jõleduseks ja teistele pahanduseks. Selle aine kadumine jutlustest kantslitel teeb kogudused tuimaks, peseb ja uhub nende seest ära soolajõu. Ei ole siis võimatu Jeesuse jüngritel jälle saada soolaseks, kui nad eneses ja enese ümber näevad usu ja elu tuimumist ja maailma soolamise lakkamist. Tuleb vaid tulla allikaile, kust sool voolab, see on sõna juurde ristist, mis on juba küllalt teinud imet ja sünnitanud uut elu.

Kui sõna ristist hakati maailmas levitama Rooma riigis, oli selle rahvas mädanemisel. Pauluse kiri Rooma kogudusele annab oma 1. peatükis sellest selge tunnistuse ja näitab, missugune kadu ähvardas selle­aegset lääne­poolset maailma. Vist selle­pärast suunas Jumal misjoni­töö läände. Ta tahtis seda rahvast veel päästa hävimisest. Paulus omal tahtel vist oleks suundunud ida poole, aga Makedoonia mehe ilmumine nägemuses Troases sundis ta tulema Euroopasse (Ap 16:7-10). Ida­maad, Hiina, Jaapan, India ei olnud veel nii­suguses hädaohus, neid hoidis veel Jumala seadus, mis paganatele on kirjutatud südamesse; nad võisid veel oodata. Kuid praegu on seal alanud lagunemine. Soola on seal tarvis, et seda rahvast päästa hukatusest. Kust võtta soola, kui risti­kogudus on tuimumas, kui tal misjoni­töö ikka jääb võõramaks?

Veel ei ole Jumala soola­allikad umbes. Palugem ja anugem Jumalalt veel soola jõudu, ja tulgem kõik tagasi Kristuse vere kuulutuse juurde, mis risti­kogudusele annab ja alles hoiab ta soola­jõu. Selles palves ja püüdmises ärgem väsigem, armsad misjoni­sõbrad. Sest teiegi kohta kehtib Jeesuse sõna: „Teie olete maa sool!”, aga ka tema murelik küsimus: „Kui sool tuimub, millega saab siis teha seda soolaseks?”

 

Meie Misjon 1935, lk 15–16

 
< Eelmine   Järgmine >