Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

Kristus Psalmides: Kristus valitseb ristipuult (Ps 96)
Autor: Antti Laato   
reede, 05 detsember 2014

JustinusSample Image Märter ütleb oma raamatus Dialoog juut Tryfoniga, et juudid on 96. psalmi salmist 10 jätnud välja ühe lause, mis räägib Jeesuse risti­surmast (Dialoog 73:1–2): “See­vastu Taaveti 95. psalmist [Septuaginta numeratsiooni järgi] on nad jätnud välja lühikese lause “puult”. See kõlab nõnda (Ps 96:10): “Öelge paganate seas: Issand on kuningas puult! Siis maailm jääb kindlaks, ei see kõigu. Tema mõistab rahvastele õiglast kohut.” Mitte ühegi teie rahva liikme kohta ei ole räägitud, et ta oleks valitsenud pagan­rahvaid Jumala ja Issandana, välja arvatud Risti­löödu kohta. Püha Vaim jutustab samas psalmis, et Ta pääses surmast üles tõustes ning osutab, et Ta ei ole nõnda nagu paganate jumalad, kes on kurjade vaimude kujud.”

Justinuse esitatud lugemisviis esineb mõnedes käsi­kirjades, kuid siiski mitte heebrea tekstis ega kõige usaldus­väärsemates Septuaginta käsi­kirjades. Ometigi peegeldab see kristlusele omast tõlgendust. Kristuse kuninglikkus on ühendatud Tema risti­surma ja sellele järgnenud üles­tõusmisega, nagu nägime juba Psalmi 2 puhul. Jeesus krooniti üles­tõusmise kaudu kuningaks ning Ta võttis istet Jumala paremal käel taevas, nagu õpetab Psalm 110. Seega avaneb Psalmi 96 sõnum Kristuse risti­surma kaudu. Selle alguses kutsutakse laulma Issandale uut laulu (Ps 96:1–3): “Laulge Issandale uus laul, laulge Issandale, kõik maailm! Laulge Issandale, kiitke tema nime, kuulutage päevast päeva tema päästet! Jutustage paganate seas tema au, tema ime­asju kõigi rahvaste seas!”

Ilmutusraamatus tähendab uus laul Jeesuse risti­surma, üles­tõusmise ja taevasse­mineku meenutamist ülistus­laulus (Ilm 5:9–10): “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist sugu­harudest ja keeltest ja rahvastest ja pagana­hõimudest ning oled nad teinud kuning­riigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilma­maa.” Psalmi sõnum meenutab kristlastele Jeesuse surma ja selle kaudu saavutatud võitu surma ja kõigi pimeduse­vägede üle.

Psalm lõpeb sellega, kuidas Issand tuleb kõigi rahvaste üle kohut mõistma (Ps 96:11–13): “Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab! Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on! Siis rõkatagu rõõmust kõik metsa­puud Issanda palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.”

Sarnaselt kirjeldatakse Ilmutusraamatus Jeesuse saabumist kohut mõistma (Ilm 19:11–13): “Ma nägin taeva olevat avatud, ning ennäe: valge hobune! Selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses. Tema silmad olid nagu tule­leek ning ta peas oli palju pea­ehteid. Neile oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui tema ise. Ja tal oli üll verre kastetud kuub ning oli nimetatud tema nimi – Jumala Sõna.”

Uues Testamendis peetakse Jumala kuninglikkust teostunuks Jeesuse ristisurmas. Johannes võtab pääste­sõnumi kokku Jeesuse risti­surmaga, kasutades Moosese ridva otsa tõstetud vask­madu eel­kujuna (Jh 3:14–16): “Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vask­mao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainu­sündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”

Johannese evangeeliumi lõpus räägib Jeesus mitmel korral oma kirgastumisest. Ta viitab oma risti­surmale ning sellele järgnevale üles­tõusmisele ja taeva­minemisele: “Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisu­iva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:23–24); “Kui nüüd Juudas oli lahkunud, ütles Jeesus: “Nüüd on Inimese Poeg kirgastatud ja Jumal on temas kirgastatud. Kui Jumal on temas kirgastatud, siis kirgastab Jumal temas ka ennast ja ta kirgastab teda just nüüd” (Jh 13:31–32); “Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg kirgastaks sind, nagu sina oled talle andnud meele­valla kõigi olendite üle, et ta annaks igavese elu iga­ühele, keda sina talle oled andnud. Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud. Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha, ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures!” (Jh 17:1–5).

Selle psalmi sõnu palvetades ei pea kristlane takerduma kaheldava lugemis­viisi “puult” juurde. Ta võib rõõmustada, et Kristus on Kuningas. Kristus sai aukoha, kui Ta risti­puule ülendati.

 

Antti Laato raamatust “Kristus Psalmeissa” (Perussanoma, 2011) tõlkinud Illimar Toomet.

Avaldatakse autori ja kirjastuse loal.

Perussanoma Oy, Helsingintie 10, 02700 Kauniainen, Suomi – Finland

http://www.perussanoma.fi

 

 
< Eelmine   Järgmine >