Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

MEEDIAST: Ajaloolane Jaak Valge "euroopalikest väärtustest" ja punastest poliitvooludest
Autor: toimetus   
neljapäev, 04 detsember 2014

Ajaloolane Jaak VSample Imagealge leiab Maa­lehele antud intervjuus, et täna­päeval ei kehtestata diktatuuri riigi­pöördega, vaid raha ja poliit­korrektsuse abil, mis eraldavad põhilised väärtus­otsused ühiskonna enamuse tahtest. Kooselu­seaduse läbi­surumisel kasutatud retoorikat nimetab Valge poliitilise religiooni kujunemise näiteks.

Äsja trükist ilmunud uurimuse „Punased I“ autor Jaak Valge hinnangul olid nn juuni­kommunistid Eesti ühis­konnast võõrdunud, kuid eliidi võõrandumise märke on näha ka täna­päeval. Samuti nõustub ta, et mitmete moodsate „euroopalike väärtuste“ juured on punastes poliit­vooludes. Valge märgib, et näiteks „feminism ja homo­sõbralik ideoloogia on jõudnud täna­päeva poliitika pea­voolu euro­kommunismi kaudu, mis tugineb omakorda austro­marksismile.“

„Asi, mis mind häirib, on aga see, kui neid surutakse jõuga, eba­demokraatlikult peale, ning tarvitatakse vaba käega mõisteid nagu reaktsiooniline, progressiivne,“ ütleb Valge, lisades: „Viimane on ka muide kõikidele marksistidele väga omane, kuna marksismil on ju alati ees­märk teada. Mulle tundub, et see on eba­demokraatlik, vares­barbaruslik mõtlemine, mil oma ühis­konda peetakse juhmiks ning ise­ennast kutsutuks ja seatuks ühis­konna eest otsustama.“ [Kooseluseaduse läbisurumisel kuulutasid mitmed poliitikud, et tegemist on progressiga ja poliitikud peavad näitama üle­jäänud ühis­konnale teed – toim.]

Jaak Valge ei usu, et praeguses ühiskonnas võiks võimule pääseda üks ideoloogia, kuid näeb siiski ohu märke: „Mõningad poliitilised hoiakud vormuvad klišeedeks ja aksioomideks, mida ei tohi enam vaidlustada. Multi­­kultuursus on hea, immigratsioon on hea, pankade mõju­võimu vastu ei tohi rääkida, rahvuslus on halb, homod ja juudid on vähemused, keda tuleb erinevalt teistest vähemustest raevukalt sallida, ehk teisi­sõnu − võrdsemaks pidada.“ 

„Kui neid klišeesid mitte aktsepteerida, võid saada parem­äärmuslase või halvemal juhul natsi templi. Meil on küll võimalus rääkida, aga oma rahastuse ja karjääri huvides tuleb seda teha kindlal moel. Või igaks juhuks üldse vaikida,“ jätkab Valge.

Euroopa föderaliseerumist peab Valge täna­päeva marksistidele väga sobivaks, kuna see on „kosmo­poliitne projekt, rõhutab uusi ja pisut revolutsioonilisi printsiipe, inimeste vaimu­maailma ümber­tegemise vajadust, rahvusliku identiteedi hävitamise vajadust.“

Kooseluseadusega kaasnenud debatis, mille käigus hakkasid võimul­olijad vastu­olijaid (umbes kaks kolmandikku elanik­konnast) demoniseerima, peab Valge poliitilise religiooni kujunemise eba­meeldivaks näiteks.

Tänapäeva diktatuuri ei kehtestata riigi­pöördega, vaid rahaga ning poliit­korrektsuse kehtestamisega, mis eraldavad põhilised väärtus­otsused ühiskonna enamuse tahtest,“ leiab Valge ja hoiatab: „Peaksime hoolikalt jälgima, et kavandatav karistus­seadustiku muutmine meie sõna­vabadust ka Nõukogude režiimi kombel piirama ei hakka.“ 

Ajaloolase sõnul erinevused „Vene ja meie ühiskonna vahel on väiksemad, kui me arvame. Ka Venemaal ei kiusata homo­seksuaale taga. Kui Pussy Rioti korraldatud ühiskonna tundeid alandav intsident oleks juhtunud Eestis, küllap oleks ka meil järgnenud karistus.“ 

„Venemaaga on meil mitmes küsimuses väga põhi­mõttelisi vastu­olusid, kuid mu arust norib meie president Venemaaga tühiste asjade pärast. Tema võib siit Eestist peagi lahkuda, aga meie peame Venemaa naabruses edasi elama.“

Vene riigi juures häirib Jaak Valget aga vähene hoolivus inimese vastu, samuti suur­riiklik šovinism, püüd teha nn Suurt Isamaa­sõda nende identiteedi või poliitilise religiooni aluseks.

Loe intervjuud täiuspikkuses siit.

 

 
< Eelmine   Järgmine >