Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

PERSOON: Harald-Wilhelm Põld (1874-1939)
Autor: Joel Põld   
pühapäev, 16 november 2014

Harald-Wilhelm Põld 1874–1939

Usuteadlane, piibli­tõlkija, keele­teadlane, eesti keele grammatikate autor

 

Kallis on Issanda meelest Tema vagade surm. Ps 116:15

Harald-Wilhelm Põld sündis 16. novembril 1874. a. Viru-Nigula kihel­konnas Pikaristil kihel­konna­kooli õpetaja Peeter Põllu esik­lapsena.

Peeter Põllu juured ulatuvad tagasi XVIII sajandi teise poolde, kui Pilistvere kihel­konnas Eistvere mõisa maadel Taadik­vere külas sündis 1775. a. tema vanaisa Matsi Mihkel Põld.

MSample Imageõni kuu pärast Haraldi sündi sõlmitakse Jõhvi mõisas parun Girard de Soucantoni ja kool­meister Peeter Põllu vahel leping, mille tulemusena Peeter Põllust saab Jõhvi valla­kooli õpetaja, ühtlasi ka Jõhvi valla­kirjutaja. 1875. a. kevad­talvel kolib noor pere­kond Puru külla ning asub elama vanasse Puru kooli­majja, mis jääbki Põldude koduks kauaks ajaks, kuni “kooli tarvis uus maja saab ehhitud” nagu lepingus kirjas. Siin sünnivad Haraldi vennad ja õed, kokku 11 last, kellest 10 üles kasvavad.

Saanud algteadmised isa juures Puru koolis, võetakse Harald 1886. a. sügisel vastu Narva Linna­kooli I klassi 1. jakku. Koolis edeneb õppimine jõudsalt, esimesed kolm klassi lõpetab ta kiitus­kirjaga. Linna­kooli IV klassist ta läheb üle Narva Gümnaasiumi IV klassi. Ka gümnaasiumi­aastatel on Harald õppe­edukuselt vähemalt kolme esimese õpilase hulgas klassis. 1896. a. lõpetab Harald Põld Narva Gümnaasiumi hõbe­medaliga.

Järgnevad õpinguaastad Tartu Ülikooli usuteadus­konnas koos venna Peetriga. Külakooli­õpetaja suurest perest pärit poistel võimaldas seda sammu astuda tol ajal õppelaen – krediit, mis tuli tagasi maksta pärast õpingute lõpetamist juba ametis olles. Ülikooli ajal oli Harald Põld Eesti Üliõpilaste Seltsi aktiivne liige.

Pärast ülikooli lõpetamist 1903. a. oli ta proovi­aastal Peterburi Jaani koguduses Rudolf Kalda juures, sest Eestimaa kubermangu piirides proovi­aastale jääda ei osutunud võimalikuks kuberneri vastu­seisu tõttu. Tol ajal ei olnud Eestimaa kubermangus veel ühtegi Eesti soost pastorit. Arvatavasti sel põhjusel kujunes Peterburi periood pikemaks kui oleks olnud vajalik proovi­aasta jaoks.

1906. a. kevadel asub Harald Põld Kose koguduse õpetaja kohale, kuhu ta ametlikult “seatakse” alles sama aasta lõikus­kuu 27. päeval. Ta on esimene eestlasest pastor Eestimaa kubermangus.

Peterburi ja Kose vahelisse ajajärku jääb – mõnevõrra tervislikust seisundist tingituna – tegelemine eesti keelega. Südame­reuma sunnib Harald Põldu olema eemal hinge­karjase tööst 8 kuud.

Lapsepõlvest pärit huvi emakeele vastu, üliõpilas­päevil tungiv vajadus mõista keele­teadust laiemas tähenduses, et kuulutada Jumala sõna puhtas ja selges eesti keeles, olid ajendiks ja eelduseks olla autoriks paljudele eesti keele grammatika raamatutele. Tema esimene eesti keele grammatika ilmub küll alles 1915. a.

Kosele asudes oli Harald Põld kihlatud Otepää pastori Sperlingi tütrega. Abiellumiseni siiski ei jõutud, sest pruudi saksa soost vanemad nõudsid saksa­keelset laulatust. 32-aastane pastor leidis sõprade abiga uue pruudi, seekord Halliste köstri Hans Kirseli tütre Selma. 1907. a. mais oli kihlus ja sama aasta augustis nad laulatati.

Harald Põld teenis Kose kogudust 22 aastat. 1920. a. algul valiti ta Ida-Harju praostiks. Kosel sündisid tema 5 last: 4 poega ja tütar. Lisaks nendele võttis hinge­karjane oma pere­konda ka oma surnud venna Aleksander-Georgi 2-aastase poja Hans-Hermanni. 1919. aastal asutati H. Põllu eest­võttel Eesti Misjoni Selts, mille juhatajana ta tegutses algusest peale. 1923. a. valitakse ta Konsistooriumi vaimulikuks assessoriks. Et oma usku ja aateid laiale lugejas­konnale teada anda, asutas ta siinsamas Kosel elades 1920. a. vaimuliku nädala­lehe “Meie Kirik”, kus avaldas kirjutisi ka usu ja kiriku korraldus­küsimuste alalt. Eesti rahvus­kiriku rajamisel töötas H. Põld koos teiste kiriku­töötajatega. Ta esindas meie kiriku alal­hoidlikku voolu ja selle esindajana astus 1922. a kiriku­päeval ägedalt vaba­meelsete usu­teaduslike voolude vastu. Ta oli põhi­mõtteliselt protestantliku liikumise vastane ja koondas omal ajal rea kogudusi vabaks sinodiks.

Harald Põllu perekonnas tegeldi rohkesti muusikaga. Ka koguduse töös paistis see silma. Kose kirikus oli sagedasti kontserte, kus esinesid August Topman, Aino Tamm jt eesti muusikud. H. Põld ise laulis koorides, esines ka solistina (tenor). Ülikooli­päevil oli Eesti Üliõpilaste Seltsis tegev laulu­juhatajana (magister cantandi). Narvas koolis käies mängis flööti kooli­orkestris. Kahjuks oli ta sunnitud raha­puuduse tõttu selle pilli hiljem maha müüma. Muusika­armastus ja muusikaga tegelemine aga elab edasi H. Põllu lastes ja lastelastes. Kahel pojal on kõrg­haridusega muusiku diplomid.

Kosel elades oli Harald Põld aktiivne ka seltsi­tegevuses. Ta oli tegev­liige kohalikus piima­ühisuses ja laenu-hoiu ühisuses; Kose kiriku­mõisas juhtis ta maja­pidamist, nooremas eas aga tegeles ise ka praktilise aiatööga. Perekonna­peana oli H. Põld omamoodi range. Tema ise koos oma isa Peeter Põlluga andis oma lastele alg­kooli­õpetuse. Nimelt kolis isa pärast leseks jäämist poja juurde eraldi üüri­korterisse. Nii tuli lastel käia eesti keele tunnis isa juures ja matemaatikat õpiti vana­isa juures. Hiljem muretses Harald Põld koos Ravila mõisa­valitseja perega oma lastele kodu­õpetaja. Laste kasvatamine ei piirdunud kuiva õppe­tööga. Puhke­hetkedel tehti ka ekskursioone ja matku ümbrus­konna kaunimatesse paikadesse – jalgsi Paunküla järvedele, Pirita jõe kallastele või metsa seenele –, jätkus aega sellekski. Põldude pere pidas väga lugu ka saunast. Kiriku­mõisa sauna Pirita jõe kaldal köeti iga kahe nädala tagant.

Ja ometi, kõiges ja kõikjal jäi Harald Põld oma koguduse hinge­karjaseks. Lisaks püha­päevastele jumala­teenistustele Kosel ning abi­kogudustes Tuhalas ja Saarna­kõrves toimusid piibli­tunnid ka nädala sees. Eriliseks südame­asjaks sai H. Põllule misjoni­töö propageerimine kogudustes, ning 1927. aasta lõpul kutsub Eesti Misjoni Selts Harald Põllu  kui selle ellu­kutsuja ja tegeliku toimetaja oma kutseliseks juhatajaks. Aasta hiljem lahkubki ta Kose koguduse õpetaja ja Ida-Harju praosti ameti­kohalt, kolib Tallinna ja töötab kuni surmani Eesti Misjoni Seltsi juhatajana.

Harald Põllule on ette heidetud saksa­sõbralikkust. See saksa­sõbralikkus ei olnud hoopiski mitte saksa­meelsus. Küll aga olid Harald Põllu mitmed ameti­vennad, kellega teda sidus ameti­sõprus ühiste ees­märkide tõttu – eelkõige Eesti Misjoni Selts – rahvuselt sakslased nagu R. Luther, H. Küssner, või saksastunud eestlased, nt. G. Normann. Kristlikust seisu­kohast vaadatuna pole terav rahvuslus õigustatud, arvas Harald Põld. Küsimus oli üldiselt hell. Oma venna Engelhardi laulatamisega kerkis see jälle pinnale: mis keelt kasutada laulatamis­talitusel. Kui venna äi ja ämm soovisid tungivalt saksa­keelset laulatust,  siis H. Põld keeldus talitusest. Lõpuks toimus talitus siiski eesti keeles.

Nagu juba mainisin, H. Põld andis välja nädala­lehte juba Kosel töötades ning selle välja­andmine viis toimetaja raskesse rahalisse olukorda, sest temal polnud selliseid sponsoreid nagu uus­protestantliku voolu esindajal Th. Tallmeistril ajakirja “Protestanline Ilm” välja­andmisel.

Harald Põldu peeti oma aja heaks keele­meheks, parimaks heebrea keele tundjaks; ta valdas vabalt kreeka ja arami keelt. Briti Piibliselts arvestas tema erakordset keele­taju ja seetõttu usaldatigi temale uue eesti­keelse Piibli tõlkimine. H. Põld võttis pakkumise vastu, et oma elu­tööga jätta jälg kultuuri­lukku. Võttes endale niisuguse lisa­koormuse, tekkis tal lootus pääseda nädalalehe välja­andmisega seotud võlgadest.

Tõlkides Piiblit pidas Harald Põld silmas üht sihti: tabada piibli­sõnumi õige mõte ja anda see edasi korralikus eesti keeles. Kõik, kes olid näinud tõlkija töölauda, on olnud suures hämmastuses: tavaliselt lebas laual kuni 20 Piiblit erinevates keeltes. Vähe sellest. Näiteks pidas ta pikemat kirja­vahetust Saksa, Inglise, Ameerika jt maade tunnustatud usu­teadlastega ja kuulas nende arvamusi ennustatud “ustava preestri” tuleku kohta, kellest räägitakse 1. Saamueli raamatus 2:27–36.

Briti Piibliselts hindas väärikalt H. Põllu teeneid ja valis ta 1934. a. oma auliikmeks. Kümme aastat varem oli selline au osaks saanud dr. O. Kallasele.

Uus Testament ja Psalmid Harald Põllu tõlkes ja toimetamisel ilmus 1938. a. Ka Vanast Testamendist oli juba tõlgitud neli Moosese raamatut ja mitu teist VT osa. Kuid ränk töö­koormus misjoni­juhatajana, Piibli tõlkijana, oma aadete eest võitlejana jättis oma jälje H. Põllu tervisele. Lohutamatuna tundus ka abikaasa kaotus 1937. a., kes oli siis vaid 51-aastane. Noorim poeg Naatan ei olnud veel saanud 16-aastasekski.

Jumala ajaarvestuse järgi oli H. Põllule antud elada veel peaaegu 2 aastat. 20. augustil 1939. a. pärast lühikest rasket haigust kutsubki Jumal ära oma väsimatu töömehe. Veel enne oma suikumist surma­unne oli ta lasknud ette lugeda kaks lemmik­laulu: Ps 34 ja 116.

Matusetalitus toimus kolma­päeval 23. augustil Tallinna Jaani kirikus. Surnu­kirst oli ümbritsetud pärgade ja loorberi­puudega. 38 ameti­venda koos piiskop H. B. Rahamäega tulid avaldama lahkunule viimset austust. Kirstu kõrval seisis Eesti Ülõpilaste Seltsi auvalve ja kohal oli ka EÜS leina­looris lipp. Matuse­talituse ja haua­kõne pidas õp. B. Hasselblatt, kelle piht­konda kadunu oli kuulunud. Õpetaja kõneles lahkunust kui heast isast ja väsimatust töö­mehest kiriku­põllul ja misjoni­töös. Pärgade ja lilledega kuhjatud haua ümber laulsid EÜSi vilistlased ja kaas­võitlejad tava­kohast “Üks vendadest on lahkunud siit ilmast.”

Harald Põld on sängitatud mulda Tallinna Rahumäe kalmistu Jaani koguduse vanale surnu­aiale abikaasa kõrvale.

 

Perekonna arhiivis leiduvatele dokumentidele ja Eerik Põllu mälestustele tuginedes kirjutanud Joel Põld. Tekst ilmus väljaandes “Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1990/1”.

 

Fotol: Harald Põld (esimeses reas keskel) koos vendadega. Erakogu

 
Järgmine >