Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

JUHTKIRI: Eesti meedia peab tunnistama oma rolli homoseaduse läbisurumisel
Autor: toimetus   
reede, 01 august 2014

Active Image31. juulil andis Eesti Päevaleht teada, et kooselu­seaduse „kommunikatsiooni“ rahastab ettevõtja Peeter Rebane, kes ei tee oma homo­seksuaalsest kalduvusest saladust. Kooselu­seadust pooldav välja­anne põhjendas ootamatut „paljastust“ sooviga, et avalik arutelu seaduse üle peaks edaspidi toimuma lahtiste kaartidega.

Kõnealuses artiklis mainiti justkui mööda­minnes, et ajakirjanikele korraldati aprilli­kuus üks pressi­üritus, kus öeldavasti tutvustati kooselu­seadust ja toimus arutelu. Juba mõnda aega on ringelnud kuuldused, et meedia­väljaandeid on instrueeritud, kuidas kooselu­seadusega seonduvat tuleb kajastada. Kas midagi niisugust on 21. sajandil Eesti Vabariigis võimalik?

Vaadates meediapilti, kus kooselu­seadust pooldavaid kirjutisi on märkimis­väärselt enam kui selle vastu kirjutatud artikleid; kus näiteks Eesti Rahvus­ringhääling ei pane kahel olulisel korral tähele perekonna­kaitsjate protesti­aktsioone, kuid kajastab muidu hoolikalt pisimatki vikerkaare­lipuga lehvitamist; kus juhtkirjade tasemel demoniseeritakse seaduse vastaseid ja pannakse nad Putini kamba­jõmmidega ühte paati jne, ei jää küll muljet tasa­kaalustatud debatist, kus vastutus­tundlik meedia püüab esile tuua mõlema poole argumendid, et võiks sündida parim otsus.

Et etteheited meediale pole õhust võetud, siis osundagem veel kord Postimehe vanem­toimetaja Priit Pulleritsu blogi­postitust käesoleva aasta juunist: „Eesti aja­kirjandus on millegipärast valinud poole. Ma ei tea, miks. [---] Eesti aja­kirjandus paistab tegema kõik, et keegi ei saaks kriitilisi küsimusi tõstatada. Kooselu­­seaduse üle peetavas debatis on Eesti ajakirjandus näidanud end putinliku propaganda­vahendina.“

On aeg tõstatada küsimus Eesti meedia rollist kooselu­seaduse läbisurumisel. Et avalik arutelu saaks edaspidi toimuda lahtiste kaartidega, nagu soovib Eesti Päevaleht, peab Eesti meedia esmalt rääkima oma suhetest kooselu­seadust pooldavate isikute ja jõududega. Kui tahetakse täita vaba ühiskonna vaba ajakirjanduse rolli ja mitte olla avalikkuse eest varju jäävate jõudude poolt kinni­makstud või suunatud propaganda­vahend, siis tuleb usalduse tagasi­võitmiseks astuda otsustavaid samme. Alustada võib kasvõi nendest küsimustest, mida on esitanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaid:

„Ütelgem ausalt välja, kas seal osalesid Eesti Päevalehe, Delfi, Eesti Ekspressi, Postimehe, ERRi ja Õhtulehe ajakirjanikud? Kes täpsemalt? Kas ka arvamus­toimetuste liikmed? Peatoimetajad? Kas nimetatud välja­annete juhtidel/omanikel on KPMS-iga antud küsimusega seonduvalt lähemaid suhteid? Milliseid? Kas üritusel osales ka poliitikuid? Kui osales, siis kes? Või on poliitikutele korraldatud eraldi üritus? Või on nendega suheldud eraviisiliselt? Milles KMPS-i poolne selgitus­töö seisnes? Kas jagati kätte mingis vormis instruktsioonid selle kohta, kuidas kooselu­seadusega seonduvat kajastada? Kas saaks ehk need instruktsioonid lehes ära trükkida ja avalikkusele teatavaks teha? Jne, jne, jne. Andke tuld, head uurivad ajakirjanikud!“

 
< Eelmine   Järgmine >