Menu Content/Inhalt
Esileht
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

REPLIIK: Moodsa luterluse aust ja häbist
Autor: Veiko Vihuri   
teisipäev, 10 juuni 2014

Meie põhjanaabrite pealinna HelsinActive Imagegi luterlik „nais­piiskop“ Irja Askola ütles hiljuti Eestit külastades, et sama­sooliste paaride küsimuses tuleb asju vaadata laiemalt, kui sellest räägib Piibel. Saime teada, et tema lähtub selles küsimuses kõige rohkem üld­tunnustatud inim­õigustest.

Pr Askola ei mäleta vist Konkordia­vormeli (see on üks luterlaste õpetuslik dokument) avalauset: „Me usume, õpetame ja tunnistame, et ainsaks reegliks ja juhtnööriks, millest tuleb juhinduda ning mille järgi tuleb vaagida ja hinnata kõiki õpetusi ja õpetajaid, on Vana ja Uue Testamendi prohvetlikud ja apostlikud kirjad…“

16. sajandil heitsid reformaatorid kõrvale Traditsiooni ja käisid välja sola Scriptura õpetuse. 21. sajandiks pole sellestki eriti midagi alles. Vaatamata vagale plärale on Pühakirjast saanud moodsa luterluse peavoolus de facto kõigest inimlik tunnistus religioossetest kogemustest ning näib kehtivat arusaam, et kiriku õpetuse ja tegevuse lähte­aluseks on Inimene ja tema vajadused. Et Inimene võiks tunda ennast hästi ja õnnelikuna, mida Pühakiri ka ei ütleks patu ja hukatuse kohta.

Pr Askola ei ole ainus kõrge ameti­isik luteri kirikus, kes homo­liikumist toetab. Üle mere Stockholmis on ametis luterlik „nais­piiskop“, kes elab lesbilises suhtes „nais­preestriga“. Nii Rootsi kui ka Taani luterlikus kirikus on sama­soolistel paaridel võimalus „abielluda“. Mainitud kirikud on meie lähemad või kaugemad naabrid, kellega üsna sageli kokku puutume ja kellega me ametlikult osaduses oleme.

Kirjas filiplastele kirjutab apostel Paulus nuttes neist, kes elavad Kristuse risti vaenlastena: „Nende lõpp on hukatus, nende jumal on kõht ja nende au on nende häbis; nad mõtlevad maa­pealsetest asjadest“ (Fl 3:19).

On kurb, kui inimesed elavad Kristuse risti vaenlastena ega mõtlegi meelt ­parandada. Kõik on pattu teinud ja vajavad meele­parandust. Kuid on palju kurvem, kui need, kes nime poolest on karjased, õigustavad jumalatut elu ning juhivad hingi eksitusse ja hukatusse. Ilmselt parimate kavatsustega.

Meil, luterlastel, on viimane aeg tegeleda tõsiselt sisekaemusega.

 

Vaata lisaks:

Helsingi piiskop: kirik tervitab samasoolisi paare (Lääne Elu, 04.06.2014)

 
< Eelmine   Järgmine >