Menu Content/Inhalt
Esileht arrow Arvamuslood arrow Välismaised asjad arrow ARVAMUS: Endine meistermüürlane
Meie Kirik


"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)

ARVAMUS: Endine meistermüürlane
Autor: Kai Kortelainen   
reede, 01 oktoober 2010

Vabamüürlaste organisatsioon on salajasi rituaale harrastav selts, millesse kuulub 6700 Soome meest. Juhani Julinile avanes uks vabamüürlaste looži äritegevuse kaudu: “Olen näinud, mis vabamüürlus on, sellepärast on kiriku töötegijate kasvav hulk selles liikumises jahmatav.”

Peaaegu kakskümmend aastat tagasi hakkasid kaks äripartnerit Juhani Julinilt küsima, mida ta arvab vabamüürlaste liikumisest. Kui partnerid küsisid, kas ta sooviks võrgustuda, arvas Oulus töötav mänedžer: “Miks ka mitte.” Juhani Julinist sai vabamüürlase kandidaat.

Vabamüürlaste saladusi ei avaldata neile, kes liikumisse ei kuulu. Samuti mitte madalamal tasemel olevale vabamüürlasele.

Vabamüürlaste Soome suurloožis on kolm astet: õpilasmüürlane, vennasmüürlane ja meistermüürlane. Astmed jagunevad 33 erinevaks tasemeks. Müürluses edasijõudnule antakse liikumisest ja selle praktiseeritavatest rituaalidest üha enam teavet.

“Ükski vabamüürlane ei tea järgmise tasandi saladusi enne, kui ta on sellele jõudnud. Kui ma sain õpilasmüürlaseks, sain väga vähe teavet sellest, mis vabamüürlus on. Küsimusi oli kogu aeg rohkem, kui vastuseid,” räägib Julin.

Soome suurlooži reeglite kohaselt peab vabamüürlane valitsema ennast ja oma vara. Ta peab olema terve ning tingimata meessoost.

“Ka “eetilised ja moraalsed” väärtused peavad olema paigas ning peab olema raha smokingi hankimiseks,” väidab Julin.

Vabamüürlasvennad arutavad isekeskis, keda võiks ja tasuks liikumisse kaasata. Nii majandus- kui ühiskondliku võimupositsioonide haaramine liikmetele tähendab liikumise võimu kasvu.

 

“See oli pisut vastik”

Kui kaks venda soovitavad ja kolmas esitab uut liiget õpilasmüürlaseks, kuulutatakse kandidaadi nimi välja looži kuulutustetahvlil. Kui ettepanekul pole ühtegi vastast, kutsutakse kandidaat kolmest volitatud müürlasest moodustatud uurimistoimkonna ette küsitlemisele.

Kui toimkond soovitab inimest õpilasmüürlaseks, pannakse ettepanek salajasele hääletusele. Kui kandidaadi vastu on kasvõi üks vastuhääl, siis teda liikmeks ei võeta ning asja rohkem ei käsitleta. Edasikaebamise õigust ei ole.

1993. aasta novembris läbis Julin sõela. Saabus aeg anda õpilasmüürlase vanne.

Oulust pärit ärijuht seisis rinna vasak pool ja põlv paljastatuna ning tugev köis kaelas Oulu Saaristokatu tänaval asuvas vabamüürlaste templis. Sarnaseid suletud ruume võib leida pea kõigist Soome linnadest. Tavaliselt asuvad need keset linna, kõige uhkemates kohtades. Vabamüürlaste loože on Soomes ligi poolteistsada.

Saaristokatu templisse olid rituaali jaoks toodud vabamüürlaste sümbolid, sirkel ja täisnurk. Altaril oli ka avatud Piibel, kuid see oli vaid üks rekvisiit teiste hulgas. Vabamüürlasvande andis Julin altari ääres põlvitades, üks käsi Piiblil:

“Lõigatagu läbi mu kõri, kistagu mu keel juureni ja maetagu mereliiva madala vee märgi kohal, kus vesi tõuseb ja laskub kaks korda kahekümne neljas tunnis, kui ma iial teades või tahtlikult rikun seda pidulikku vannet ja kohustusi õpilaseks võetud vabamüürlasena. Aidaku mind Jumal ja hoidku mind vankumatuna selle täitmisel.”

Vande kinnituseks suudles õpilane Püha Piibli kaant. “See oli pisut vastik,” mäletab Julin.

 

Kõrgema astme sõprus

Vabamüürluses tegi Juhani Julin sama kiiret karjääri kui tööl. Kõigepealt vennasmüürlaseks ja siis meistermüürlaseks. Vennaskonna astmetel ülespoole ronides kasvasid aga kahtlused.

“Juba siis, kui osalesin riitustes, hakkas õpetusrituaal tunduma kummalisena. Aga vabamüürluses kasutatakse osavalt ära mehelikku uudishimu, avaldades saladusi pisuthaaval, nõnda et sa oled kogu aeg konksu otsas ja tahad minna edasi, et avada järgmisi saladusi.

Teine asi, mis mehi kaasa tõmbab, on rituaalne hierarhia. See on eluliselt oluline. Kui tööl puudub normaalne võimalus karjääri teha, võib tunduda ahvatlev, kui sind nimetatakse “auväärseks meistriks” või “kõrgeimalt austatud vennaks”. Tiitleid on palju ja neid ka kasutatakse.

Vabamüürlaste vendlus võrreldes muude inimsuhetega otsekui kõrgema astme sõprus ning teist vabamüürlast võib koheselt ära tunda kasvõi kätlemise stiilist.”

Salapära, soov saada rohkem teavet ja eneseuhkus said kahtlustest võitu ning vahetevahel esinenud vastumeelsusest, mida paganlikke riitusi meenutavad rituaalid Julinis tekitasid.

“Võib põhjusega küsida, mis paneb täiskasvanud mehed käima rivis mööda looži, silmad kinni seotud ning põlv paljastatud, korrates muistsete loodusjumaluste teenimisega seotud usulisi riitusi.

Soome suurlooži teatel on vabamüürluse eesmärgiks õpetada liikmetele “igavesi voorusi” ja panna neid “mõtlema elu põhiliste küsimuste üle”. Vooruste hulka loetakse muuhulgas ka kõrge moraal ja osalemine heategevuses.

“Selles osalevad head mehed. Paljud on seal täiesti siiralt ja heade kavatsustega. Nad arvavad, et tegemist on millegi heaga.”

Nii arvas ka meistermüürlase astmele jõudnud Juhani Julin. Kukkumine kaasnes tööelus tekkinud kriisiga.

 

“Andsin talle aega pöörduda”

“Tööl tekkis kriis, mille tulemusel taheti mind vallandada asja pärast, millega mul polnud mingit pistmist.” Ärielu kiskjaliku võimu- ja kasumiahnuse keskel märkas Julin, et praktilises elus vabamüürluse ideaalid ei toimi.

Suure firma juhtimisega seotud Julin märkas, et firma ja selle töötajate seisukohalt kahjulikku võimuvõitlust oleks osa vabamüürlastest võinud takistada, rääkides tõde ja järgides ligimesearmastuse moraalikoodeksit. Selle asemel aga valiti omakasu ja reetmine. Tegemist oli tuttavate vabamüürlasvendadega.

“Sellest piisas. Leidsin, et see on lihtsalt üks tore klubi, millel pole sügavamat või õilsamat tähendust, kui mängus on omakasu.”

Julin hakkas looži koosolekuid vältima. Ta otsis põhjuseid keelduda vabamüürlaste ametite vastuvõtmisest. Pooleldi vabamüürlasena kestis elu veel mõned aastad. Uus pööre toimus kaks aastat tagasi, kui Julin jäi pensionile.

“Hakkasin hektilise ärielu vastukaaluks otsima elule sisu. Huvi äratas Piibli uurimine. Mida rohkem ma seda uurisin, seda huvitavamana see tundus. Minu usk kasvas ja otsustasin järgida Jeesust.

Samal ajal hakkasin osalema Raamattuopisto loengutel ning pärast ühte loengut otsustasin osta raamatupoest David Pawsoni raamatu “Retk Ilmutuse raamatu maailma”.

Julin luges Ilmutuse raamatu teist peatükki. Peaaegu kakskümmend aastat vabamüürlust teeninud mees räägib “isiklikust vaimulikust ärkamisest”, mille tõid kaasa ebajumalaid teeninud kogudusele suunatud sõnad: Kuid mul on sinu vastu, et sa lased naist Iisebeli, kes nimetab end prohvetiks ja õpetab, eksitada ka minu sulaseid hoorama ja sööma ebajumalate ohvreid. Ma olen talle andnud aega meeleparanduseks, ent tema ei taha parandada meelt oma hoorusest. [---] Aga ma ütlen teile, muudele Tüatiiras, kellel ei ole seda õpetust, kes pole ära tundnud saatana sügavikke, nagu nemad ütlevad,  – teie peale ma ei pane muud koormat (Ilm 2:20–21,24).

Juhani Julin on veendunud, et Tüatiira kogudusele mõeldud sõnad kehtivad ka vabamüürlaste riituste kohta: “Mida rohkem hakkasin Piiblit mõistma, seda paremini mõistsin ka seda, et vabamüürlaste jumal pole Piibli Jumal.”

Ka telejutlustajana tuntud David Pawsoni hinnangul on võimatu teenida samaaegselt Piibli Jumalat ja järgida vabamüürlaste õpetust. Inglasest baptisti jutlustaja hinnangul on vabamüürlus religioossete tunnustega rahvusvaheline organisatsioon. Vabamüürlase vannet andes asetab muhameedlane käe Koraanile ja juut Toorale.

“Sõna “Jumal” on vabamüürlaste rituaalides asendatud väljendiga “Kõrgeim arhitekt”, “Olend” või “Maailmakõiksuse ülim ehitusmeister”,” ütleb Julin. “Kristuse puudumine on mind häirinud tänaseni. Riitustes liigutakse nii osavalt kristluse ja ebajumalateenistuse piiril, et tavaline vabamüürlane ei tarvitse märgatagi, et vabamüürluse astmetel edasi liikudes ebajumalateenistus süveneb. Ja kui mõistabki, kas ta oskab, tahab ja julgeb sellest enam loobuda?”

 

Baali altari juurest ära

Julin väljendab oma isiklikul kogemusel põhinevat arvamust liikumisest ja selle rituaalidest järgnevalt: “Vabamüürluse juured peituvad antiiksetes loodususundites. See, keda vabamüürlased nimetavad jumalaks, pole mitte kristluse Jumal, vaid antikristus.“

Vabamüürlaste rituaalides loetakse Piiblit ja palvetatakse. Kristlase seisukohalt on tähelepanuväärne, et palvetest ja kirjakohtadest on kõrvaldatud nimi Jeesus. Kristuse nimetus esineb rituaalides alates 18. astmest, kuid sellega ei tähistata Lunastajat, vaid tavalist inimest.

Rituaalides kasutatakse “Maailmakõiksuse ülima ehitusmeistri” kohta teist Piiblis leiduvat nime Jah-Bul-On. Nimi öeldakse valjult välja alles vabamüürluse neljandal astmel. Enne seda võib nime leida üksnes sümbolites, nagu näiteks vabamüürlase vandes kasutatud altaril olevates tähtedes J-B-O.

Edasijõudnud vabamüürlasele räägitakse, et selle “Jumala”, kelle poole ta varasematel astmetel palvetas, tegelik nimi on Jehoovat tähistav Jah, mis on ühendatud muistsete kaananlaste Baali tähistava nimega Bul ja egiptlaste müsteeriumijumalat Osirist tähistava nimega On. Jumala poolt vihatud Baali teenimisega kaasneb Piiblis enda vigastamine, rituaalne prostitutsioon ja laste ohverdamine.

“On õõvastav, et endale teadmata olen kõik need aastad Jumalat pilganud – isegi hoolimata sellest, et olen palunud Jumalalt andestust ja tahan uskuda, et Kristuse kaudu olen ka andeks saanud, “ kirjeldab Juhani Julin.

Vabamüürlusest lahkunud mehed ei ole harjunud oma otsusest avalikult rääkima. Julini sõnul organisatsioonist aegajalt mehi lahkub, kuid seda tehakse vaikselt. Üldjuhul tuuakse põhjuseks haigestumine või elukoha vahetus.

Ka põhjus on endise meistermüürlase jaoks arusaadav – hirm ja häbi. “Rituaalid on karmid, kuid veel karmimad on tagajärjed, kui mõistad, milline karistus mind ähvardab, kui olen vabamüürlaste saladusi avalikustanud.”

Praegu vaatleb endine vabamüürlane rituaali Piibli õpetuse valguses: “Vabamüürlaste vanded vastanduvad Jumala tahtele, neis kasutatakse ilmaasjata Jumala nime. Vabamüürlaste vannete vastuvõtjad on selles süüdi sarnaselt nendega, kes vannet annavad – võibolla isegi rohkem. Jeesus õpetab, et Jumala tempel ei ole enam füüsiline hoone, vaid inimkeha. Vabamüürlased tahavad asetada ennast Jumala kohale, valitsema tema templit – kogu inimest; tema mõtteid ja keha.”

 

“Kõige hullem on vaikimine”

Juhani Julin ütleb, et vabamüürluse varjupoolest rääkides motiveerib teda sisemas tajutav ahastus endiste vabamüürlasvendade pärast: “Ma olen selle protsessi läbi teinud – suutnud lahkuda vabamüürlusest – ja tahaksin julgustada ka teisi vaatama sellele kristluse aspektist, ning järgima südametunnistust. Ma usun, et Jumal selles mind juhatanud ning usun ka seda, et ka pärast selle valiku tegemist on Jeesus minu kaitsja.”

Avalikkuse ette tulles tahab ta vabamüürlusest lahkumisele anda inimliku mõõtme. Julin on igal ajal valmis abi vajavatele vabamüürlastele oma valikust ja sellele järgnevast protsessist rääkima.

Üks seik teeb mehe mõtlikuks: “Mõeldes kirikuinimeste kaasatusele vabamüürluses, võib üksnes imestada. Kuidas saavad preestrivande andnud mehed minna argipäeval vabamüürlaste templisse Jumalat pilkama ning nädalavahetusel Jumala templisse missarõivastes? Ärimaailmas oleks see  küsimus töösuhtest, seal ei lubata samaaegselt kahte isandat teenida.”

Julin meenutab teist avalikkuse ette tulnud, praeguseks juba surnud vabamüürlast Pertti Jotunit, kes 30-ndale vabamüürlase tasemele tõusnuna nentis, et vabamüürluse puhul on tegemist vaimsete meelevaldadega. Jotuni ei pidanud võimalikuks, et keegi võiks olla samaaegselt vabamüürlane ja kristlane.

Julin teab, et Soome suurloožis tegutseb aktiivselt kümneid kiriku töötegijaid, kellest enamus on preestrid või organistid. Tema arvates on nende hulk viimase paarikümne aasta jooksul kasvanud. Näiteks Oulus on Julini andmetel praegu jälle üks preester vabamüürlaseks saamas. “Kui kiriku kõrgem juhtkond teab vabamüürlaste seosest religiooniga, miks ei räägita sellest avalikult?”

Juhani Julin ootab, et Soome evangeelne-luterlik kirik ütleks vabamüürluse kohta välja selge seisukoha: “Pigem öeldagu, et olen valesti aru saanud kui et ollakse päris vait. Vaikimine on kõige hullem. Vaikimisega teeb kirik karuteene neile kuuele tuhandele Soome mehele, kes kuuluvad vabamüürlaste hulka.”

 

Tõlkinud Illimar Toomet

 

Artikkel ilmub Meie Kirikus Kai Kortelaineni eksklusiivsel loal ja ei kuulu avaldamisele teistes väljaannetes ilma autori loata. Algselt ilmunud ajakirjas Elämään 6–7/2010, www.elamaan.fi.

 

 
< Eelmine   Järgmine >